Rakk, kude, nahk 1. Raku osad ja nende ülesanded. Vastus: Tsütoplasma- täidab ühtlaselt kogu raku ja seob ühtseks tervikuks kõik rakuosad. Rakutuum- juhib raku elutegevust ja paljunemist, sisaldab pärilikkusainet. Mitokondrid- varustavad rakke energiaga. Rakumembraan- katab rakku, läbi selle toimub aine- ja energiavahetus. 2. Miks ühe organismi rakud erinevad, kuigi sisaldavad sama pärilikku infot? Vastus: Erinevates rakutüüpides kasutatakse erinevat pärilikku infot. 3. Mitu kromosoomi on inimesel? Vastus: Inimesel on 46 kromosoomi. 4. Selgita mõistete rakk, kude, elund, elundkond vahelisi seoseid ning too näiteid. Vastus: Rakkudest moodustub kude, kudedest moodustub elund, elunditest moodustub elundkond. Närvirakk -> närvikude -> peaaju -> närvisüsteem Lihasrakk -> lihaskude -> jalalihas -> tugi-ja liikumiselundkond 5. Epiteelkudedele iseloomulikud tunnused
teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. Rakumembraani välisküljel on mitmesugused retseptorid. ülesanded: 1)ümbritseb rakku, 2)kaitseb rakku, 3)tagab ühenduse rakkude vahel, 4)täidab ainuraksetel liikumis funktsiooni, 5)ainete transport. Tuum: on raku tsütoplasmas asuv organell. Kui rakul pole tuuma, siis ta on kaotanud jagunemisvõime. Ülesanded: 1)sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni, 2)reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse, 3)juhib raku elutegevust. Tsütoplasma: Tsütopl iseloomustavad tunnused: on pidevas liikumises, 60- 90% on vett ja sisaldab lahustunud aineid. Ülesanded: 1)täidab rakku, 2)ühendab raku tervikuks, 3)tagab ainete transpordi, 4)sisaldab varuaineid ja ainevahetuse vaheprodukte, 5)tagab raku püsiva pH. Tsütoplasmavõrgustik: 1)karedapinnaline tsütop.võrgust.: ribosoomid annavad nimetuse, ribosoomides toimub valkude süntees.
1.Pärilikkus - tunnuste edasikandmine ühelt põlvkonnalt teisele. 2.DNA, desoksüribonukleiinhape - lüheeliks, koosneb nukleiinhapetest. sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. 3.Kromosoom-DNA molekul 4.Kromosoomide arv inimesel keharakus: 46 sugurakus:23 5.Geenid-DNA lõik, mis osaleb organismis ühe või mitme tunnuse kujunemises. 6.Alleelid - geeni esinemisvormid. 7.Näiteid dominantsetest ja retsessiivsetest tunnustest. Millal need organismil avalduvad? dominantsed:pruunid silmad, põselohud, brünett, suured silmad. retsessiivsed:sinised silmad, põselohke pole, blond, väikesed silmad.
on moodustunud suhkrust, desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk moodustavad DNA-ahela selgroo. Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. 3. RNA ehitus. Vastus: RNA ehk ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid. Need koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast. RNAs on suhkruosaks riboos. Lämmastikalusteks on adeniin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil. RNA molekul on üheahelaline. Olulisemad RNA tüübid – mRNA (inform – viia DNAs sisalduv info ribosoomidesse); tRNA (transp – toob ribosoomidesse valgumolekuli sünteesiks vajalikud aminohapped); rRNA (ribosoomi – kuulub ribosoomi ehitusse.)
Õ. lk. 49-54 1. Milles seisneb geeniteraapia? Geeniteraapia ehk geenravi seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe (organi) rakkudesse. 2. Kes oli esimene inimene, kellele tehti geenravi? Esimene inimene, kellele tehti geenravi oli Ashanti De Silva. 3. Millest sõltuvad geeniteraapia võimalused? Geeniteraapia võimalused sõltuvad geneetilise puude olemusest. 4. Kui mitut pärilikku puuet või haigust on inimesel tuntud? Millest need tingitud on? Inimesel on tuntud üle 3000 päriliku puude või haiguse, mis on tingitud üksiku geeni defektist. 5. Millest ja millal on oma nimetuse saanud DNA-sõrmejälgede metoodika? DNA-sõrmejälgede metoodika nimetus on tuletatud 19. sajandi lõpul avastatud nähtusest, et iga inimese sõrmejäljed (nahakurdude muster sõrmede otslülidel) on kordumatud. 6. Mida tähendab geenivaigistus?
annaabi.ee 
