arvutist pilt) Teema on võetud piiblilegendist. Altari vasakpoolsel osal on kujutatud Eedeni aeda. Maal kujutab langust, väljaajamist Eedeni aiast (pattulangemine ja Paradiisist väljaajamine) See on üks helgemaid teoseid Boschi loomingus Tagaplaanil on naljakalt maalitud loomad, kui hästi uurida, leidub ka siin Boschile omaseid kummalisi fantaasiasünnitisi. Keskmisel osal on kujutatud maine elu oma pattudega. See on veeuputuseelne maailm oma pattude ja rikutusega. Kolmandal osal on kujutatud põrgut - tontlikku ja äraspidist piinade ja sandistuste maailma (karistus põrgupiinade näol). Põrgupiinade kujutamisel puhkes Boschi sünge ja sarkastiline fantaasia eriti õitsele. Jan van Eyck (u 1390-1441) Abielupaar Arnolfini portree" Maalil on kõik Madalmaade 15.saj maalile omased iseärasused, millest oli juttu eespool. Maal kujutab itaalia ärimeest ja tema tulevast naist abieluvande andmisel. Tseremoonia tunnistajad
ebaõigluse suhtes osaliselt ebaõiglane. Edasi, kui keegi rikub abielu kasusaamise eesmärgil ja saab tulu, teine aga teeb seda iha tõttu, andes raha välja ja kandes kahju, siis näib viimane olevat pigem taltsutamatu kui endaleahnitseja, esimene aga ebaõiglane ja mitte taltsutamatu. See on siis kasu saamise järgi selge. Igasuguse muu ebaõigluse puhul viiakse see alati seosesse teatud rikutusega loomuses: näiteks liiderdamine taltsutamatusega, võitluskaaslase mahajätmine argusega, peksmine vihaga. Kui aga kasu himustatakse, siis ei seostu see mingi muu rikutusega loomuses kui ebaõiglusega. Selge siis, et peale täieliku ebaõigluse on olemas ka teine, osaline ebaõiglus, mis kannab sama nime, kuna määratlus langeb samasse liiki. Mõlemad võivad teisi mõjutada, kuid üks au, vara või turvatunde
(subjektiivsemad kergemini mõjutatavad). 1920. a. uus Ameerika põhiseadus, kus naised said hääleõiguse. Marston on ka imenaise autor (koomiks). 5. Füsiognoomika ja frenoloogia kui varased katsed kasutada psühholoogiat õiguse sfääris (J. K. Lavater, F. J. Gall). Teema sellest, kas kriminaalsed kalduvused peegelduvad inimese välimuses, on teadlasi huvitanud juba sajandeid ning selliseid näiteid näo teatavate anatoomiliste isepärasuste sidumisest inimese sisemise rikutusega leiab Vanast Egiptusest, piiblist jne. Eraldi saab nimetada kahte tänapäevases mõttes mitteteadust, mis mõlemad sündisid 18.sajandil. Esiteks füsiognoomika ehk teadus inimese näojoonte ja psühhiliste eripärade omavahelistest seostest. Selle doktriini rajajaks oli Zürichi pastor Johann Kaspar Lavater (1741- 1801). Tema arvates olid olulised eelkõige erinevate näoosade tunnused (näiteks nina väljendab
annaabi.ee 
