,,Oleksin ma naine, siis õpiks ma tööd tegema, mida ma armastan, või ma kannaksin lapsi ilmale, kes mind armastavad, kui mul tulevad kortsud näkku ja mujale. Või ma muretseks enesele palju raha, sest inimesega on elus ikka nõnda, et noorelt armastatakse teda tema nooruse, vanalt tema raha pärast. Seni, kui pidasid mind targaks, ei maksnud mind kuulata, ilmas pidi olema ju nii palju rumalaid, et tarkusega pole siin midagi teha. Inimesed abiellugu või olgu vallalised, rikkugu abielu või olgu vooruslikud, muretsegu lapsi või tapku nad, mingu pankrotti või kogugu varandust, aga ärgu nad arvaku, et inimsoo tulevik ja õnn sõltub mõne daami või karjatüdruku jalgade mõõdust, tema küünte poleerist või kulmude kaarest. Tööst, tööst ja veel kord tööst, see on kogu tarkus!" Indrekul oli sellisest raha ja välimuse ülemvõimust kõrini, vastupidiselt Karinile, kes seda väärtustas
Mis kirehoos me endal lubanud koos kire lõpuga see kadunud. TEINE NÄITLEJA: Las toitu maa ja valgust taevas keelab, las päev mu lõbu, öö mu rahu neelab. Mu usk ja lootus meeleheiteks saagu, mul osaks erakluse piinad jäägu. Mu soovid vastukarva pöördugu ja kõik mu rõõmud ära rikkugu. Mind nuhtlus jälitagu siin ja seal, kui lesepõlves mehele läen eal. KOLMAS NÄITLEJA: Ränk vanne! Kui ta nüüd seda hakkabki näitama! HAMLET: Ema, kuidas sulle see näitemäng meeldib? KUNINGANNA: Mul tundub, kuninganna tõotab liiga palju. HAMLET: Oo, aga ta peab oma sõna. KUNINGAS: Tunned sa näidendi sisu? Ega seal midagi ebameeldivat ei ole?
vabanes Indrek oma süütundmusest ja häbist. Ühes sellega katkesid tal ka maailma ja jumala probleemid seks korraks. Kulus aastaid, enne kui nad muutusid uuesti elavaiks. Nüüd aga tulid uued asjad, uued olud. ,,Nii on õige," ütles direktor, kui uks langes Timuski järel kinni. ,,Kui inemine tahab teisi rikkuda, milleks peab ta seda siis just härra Mauruse ausas majas tegema! Mingu ja tehku seda mujal. Rikkugu venelasi, kui ta tahab, mina ja minu maja aga tahame Jehoovat teenida." VIII. Timusk lahkunud, tuli varsti kaks uut õppejõudu juurde, üks venelane, teine poolakas. Ka need asusid siiasamasse elama ja pidid õpilastega ühes lauas sööma. Venelane Slopasev oli suur ning tugev ja rääkis põrisevalt nagu tõrre põhjast. Jalad olid tüseda kehaga võrreldes lühikesed ning peened ja liikusid käies tippamisi, nagu ei suudaks nad pikemaid samme välja kannatada.
annaabi.ee 
