„Disbakterioos ei ole haigus, vaid pigem sündroom, mille tulemusel kaasnevad erinevad haigused“ [11]. •Põhjused: - muutused keskkonnas - toitumise iseloom - kontrollimata alkohoolsete jookide tarvitamine [9]. 2.2.6. Alimentaarne düstroofia Haigust iseloomustab organismi kurnatus, mis on tekkinud pikaajalise mittepiisava toitumise tagajärjel. Seda haigust kutsutakse veel näljahaiguseks. Toitainete puudus viib ainevahetuse rikkeni, kudede ja organite lagundamiseni ja nende funktsioonide häirimiseni [9]. Eristatakse 3 staadiumi: • Esimesel arengufaasil suureneb isu ja janu, tekib tahtmine suurtes kogustes tarbida keedusoola, urineerimine on sagedane ja valulik. Üldine terviseseisund on rahuldav. 12 • Teisel haiguse staadiumil on tunduvalt märgata järsku kõhnumist (Joon. 6) Üldine seisund
Kationiidid eemaldavad katioonid ning anioniidid eemaldavad anioonid. Vee kuumutamisel üle 65 C NCO3- laguneb, tekib katlakivi CaCO3: HCO3- H+ + CO32- Vesinikkarbonaadi lagunemine toimub suhteliselt aeglaselt ning seetõttu kaltsiumkarbonaati moodustub vee kuumutamise samuti suhteliselt aeglaselt. Fe2+ ioone sisalduva vee kokkupuutel õhuga: võib moodustuda segamisel vette Fe(OH)3, mis sadestub mõõdukitesse, klappidesse ja võib viis süsteemi rikkeni. 2Fe2+ + ½O2 + H2O 2Fe3+ + 2OH- Liivafiltrist läbi laskmisel Fe2+ ioonide hulk väheneb. 16. Vee karedus tingitud Mg- ja Ca- sooladest. Väljendatakse katlakivi tekitavate Ca-ja Mg-soolade sisaldusega vees (mmol/l). Jaotatakse mööduvaks ja jäävaks kareduseks. Mööduv karedus karbonaatne, tingitud vees lahustunud Ca- ja Mg- vesinikkarbonaatidest. Väheneb vee keetmisel. (lagunevad ja sadenevad CaCO3)
L = L i t i , (3.25) i =1 kus n on koormusgraafiku astmete arv, Li - keskmine suhteline kulumine koormusastmel i ja ti - i-nda koormusastme kestus. 3.1.4. Trafole lubatavad ülekoormused Eelmises punktis kirjeldatud metoodika võimaldab piisavalt täpselt arvutada trafo isolatsiooni kulumist ja määrata jääkressurssi (aega rikkeni), kuid eeldab info olemasolu trafo koormuste ja jahutuskeskkonna temperatuuri kohta. Vajalikku teavet on võimalik saada ainult trafo talitluse pidevseire abil. Selleks tuleks trafole paigaldada elektrisüsteemi üldise infovõrguga ühendatud koormusseire seadmed ning jahutuskeskkonna (välisõhk, jahutusvesi) temperatuuriandurid, mis praegu puuduvad. Samuti tuleks pidevseiret võimaldavad temperatuuriandurid paigaldada trafosse, et oleks võimalik arvesse võtta
Marker on ristikujuline (+) , mille asetamisel objektile saab üheaegselt määrata nii kaugust kui peilingut. Kauguse mõõtmiseks tuleb liikuva kauguse rõnga välimine äär ühtivusse viia objekti lähima äärega. Töökindlus on raadiolokaatori omadus säilitada oma tehnilised parameetrid ettenähtud piirides teatava ajavahemiku jooksul. Arvuliselt on töökindlus väljendatav riketeta tööga antud aja jooksul (või keskmise tööajaga kuni rikkeni). Raadiolokaatori töösagedus Raadiolokaatoris kasutatakse ülikõrgsageduslikke võnkumisi – super high frequences. Kasutusel on kaks sagedust 1) 9,2 ....9,5 GHz 2) 2,9...3,1 GHz Lainepikkuse järgi kasutatakse lainealasid: 3,2 cm (nimetatakse lühidalt laineala X) 10 cm (nimetatakse lühidalt laineala S) Need sagedused sobivad hästi nii suurte kui väikeste objektide avastamiseks. 3,2 cm lainepikkusega raadiolokaator tagab hea täpsuse kauguse ja
annaabi.ee 
