Maandusjuhiks on vundamendimaanduse korral enamasti tsingitud teraslattjuht ristlõikega vähemalt 50 mm2, mis algab peapotentsiaaliühtlustuslatilt ja lõpeb vundamendimaanduskontuuril. Selle lati pikkus on enamasti ligikaudu 2 m ja takistus ainult mõni millioom. Seetõttu jäetakse vundamendimaanduse maandustakistuse arvutamisel maandusjuht arvestamata ja loetakse maandustakistus võrdseks maanduri valgumistakistusega. Maandustakistuse lubatavuse täpsemaks kontrolliks arvutatakse rikkel tekkiv maandusvool (mis on võrreldes kaitsejuhis kulgeva vooluga suhteliselt väike) ja selle järgi maanduspinge, mis ei tohi olla suurem kui 50 V. Olenevalt pinnasest ja hoone suurusest on ühepereelamute vundamendimaanduse maandustakistus enamasti vahemikus 2 kuni 10 W, korruselamutel 1 kuni 5 W. Vundamendimaandust saab kasutada ka vai- ja plokkvundamentide korral. Sel juhul on maanduselektroodideks vaiade ja plokkide sarrused, mis peavad olema
Juhendaja: Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Riskide määratlemine ja riskijuhtimine ei ole midagi uut, see on juhtimiskontrolli loomulik osas ja sellega tegelevad igapäevaelus kõik juhid. Risk, et midagi juhtub on kõikjal. Kui sa seda juhid, siis ei pea sa sellele rohkem mõtlema. Alati on kasulik läbi mõelda, millised tagajärjed võivad olla vales müügiotsuses, töötaja palkamisel, seadme rikkel või operaatori valel tegutsemisel. Praktiliselt iga juhtimistegevuse juures juhitakse kas teadlikult või alateadlikult riske hinnatakse, mis võib minna valesti ning kuidas suurendada tõenäosust, et asjad lähevad õigesti. Riskide hindamine saab olla edukas ainult sellisel juhul kui arvestatakse kõiki asjaolusid, tegutsetakse kaalutletult ja maandatakse riskid. Selleks peavad ettevõtte igapäevategevustes olema
ühesugune. Nimetatud kaitsevõtteid võib kasutada ka kombineeritult igaljuhul peavad aga kõigis elektripaigaldistes olema kasutusel mõlemad kaitseviisid, nii põhi kui ka rikke kaitse. Eritiohtlikes oludes(märjaümbruse, välisolude ja muu seesuguse korral) tuleb aga ettenäha lisa kaitse, mida madalpinge paigaldistes realiseeritakse rikkevoolu kaitselülititega. Sellised kaitselülitid rakenduvad siis kui rikkel tekiv vool 30mA või enam. Eriti ohtlikkus keskkonnas kasutatakse kaitselüliteid nimirikke vooluga 10mA. Peale selle nõutakse, et see lüliti rakendus hiljemalt 30ms jooksul, mis hoiab ära ohtlikku kestvusega vooluimpulsi tekke. Kaitseklassid Kõigi madalpinge paigaldiste elektritarvitite ehitusest peab olema ettenähtud nii põhi kui ka rikkekaitse vajadusel ka lisakaitse. Põhi ja rikkekaitse viiside järgi jagatakse elektritarvitid 3kaitseklassi. Tüüpilised elektritraumade põhjused 1
annaabi.ee 
