· Barokseid kirikuid leidub näiteks Pärnus · Eliisabeti kirik Pärnus. · 17. sajandil hakati püstitama barokseid tornikiivreid ka vanematele kirikutele. · Sellised tornikiivrid kroonivad praegu näiteks Tallinna Niguliste ja Pühavaimu kirikuid ning ka raekoda. · Pühavaimu kirik · Niguliste kirik · Katariina kirik. Eesti rikkalikuim ja stiilipuhtaim baroki stiilis kirik ehitati Venemaa keisrinna, Katariina II se käsul aastatel 1764 1768. Kirik on inspireerinud kogu apostliku ortodoksi kirikliku arhitektuuri arengut Baltimaades. · Maamõisatest on parimas seisundis Palmse mõis ja selle park Lääne Virumaal · Kuni Teise maailmasõjani oli Narva kuulus oma barokse vanalinna tõttu. Hiljem, kui Narva laienes ja ehitati aktiivselt eeslinnasid, hakati Narva vanalinna nimetama VanaNarvaks
sistuse poolest? Miks? Kõige rikkalikuma sisustusega kirik on Tallinna Toomkirik. Temas põimub mitme sajandi kunstistiilid. Näiteks: 1) Renes- sansi aegsed sarkofaagid 2) Barokne altar 3) Gooti stiilis arhitektuur. Seal asub ka Eesti kõige rikkalikuim vappide kogu. Milline oli Tallinna väike vapp? Kus seda näeb? Tallina väikesel vapil on hõbedane rist punasel väljal. Tallinna väike vapp on ühtlasi Harjumaa vapiks, ulatub Taani aega ning kujutab nn Dannebrogi risti. Seda näeb Taani kuninga aias, Tallinnas
Kuningaväravate ümarate lünetikujuliste ikoonidega poolkumer silluskaar on omapäraselt lahendatud. Kiriku seina- ja eriti võlvide ning keskkupli tambuuri pinnad on rikkalike, kuid märksa tasapinnalisemate reljeefkaunistustega. Tegemist on kirikuga, mis on mõjutanud kirikuarhitektuuri arengut nii Eesti- ja Liivimaa kubermangus kui ka kaugemal. Võrreldes mujal Vene tsaaririigis sama arhitektuurisuunda jätkuvate hilisemate kirikutega on Pärnu Jekateriina kirik üks rikkalikuim ja stiilipuhtaim barokk-kirikuid. Pärnu kirikust võeti snitti Riias tollases Liivimaa kubermangu pealinnas, kuhu ehitati 1780-85 aastatel Riia tsitadelli Insenerkomando insener-polkovniku Siegmund Gottlieb Lebrecht Seege von Laurenbergi projekti järgi Peeter-Pauli õigeusu peakirik. Viimati nimetatud kiriku puhul on näha mahulise ülesehituse ja plaanilahenduse suurenemist hoones. Püha Jekateriina kirikuga ühiseid kompositsioonilisi ning dekoratiivseid jooni on ka 18
Näiteks on mitmeosaline Iru linnamägi, kus on eraldiseisev mägi, kus erinevatel kõrgustel on erinevad asjad. Kagu-Eestis on rohkem linnuseid kui Lääne-Eestis. Põhjuseks võiks olla Uued kalmed, mis rajatakse, on kivikalmed, kuid neil pole mingit konstruktsiooni, sinna on lihtsalt maetud surnud, enamasti põletatud. Neid on nimetatud ka kamburkalmed (?). Üks erandlik on Pirita jõe ääres Proosa kalme, see on läbi Eesti ajaloo üks rikkalikuim kalme üldse. Ta oli kõrvuti teistest perioodidest pärit kivikalmetega. Paju kalme oli tore ja Lepna kalme Saaremaal ka. Lepna kalme oli heas seisukorras. Sinna oli omal ajal ehitatud majake. Surnute luud olid ilmselt seina ääres olevale riiulile kuhjatud, sealt tuli välja mitukümmend hõbetatud sõlge, odaotsi jms. Sealt ei saadud ühegi surnu täisluustikku. Kivimäe matus leiti ühe kivi alt, seal oli mitukümmend relva ja lisaks nendele ka terve rida ehteid.
Vähe räni <=>vähe ränivetikaid. Toiduahelad ja keemilised tsüklid funktsioneerivad perfektselt järvedes, mis on aastas mõne nädala jäävabad, kus on kõrge soolsus, kus pH on 2. vaatamata suurusele on olemas oma ökosüsteem, mis toimib normaalselt. Litoraal Elutegevusest toimub suurem osa 2-20 m sügavusel. Sealt püütakse 50% kalavarudest – 3 miili rannikust. Rannalähedased kooslused keerulisemad. Ka pelagiaalsed organismid tulevad paljunemise ajaks litoraaltsooni. Läänemeres rikkalikuim kuni 5m sügavuseni. Seal on ka palju baktereid. Väga kõrge produktsiooniga on kohad, kus jõgi suubub merre, eriti sogaste vetega jõed – settib palju aineid lisatoitained, rikastavad produktsiooni. Fotosünteesiv plankton hoiab CO2 taseme pinnakihis madalal. Kui plankton vananeb, siis ka süsinikdioksiid vajub koos organismiga sügavamale. Sügavatesse kihtidesse jõuab väike hulk 1
annaabi.ee 
