Infrapunasoojendus sobib hästi ulatusliku pinnaga ja Pilt 3. Infrapunakiirguriga betooni soojendamine. massiivsete tarindite soojendamiseks. Soojus võib liikuda kas otsese või kaudse kiirgusena. Kaudse soojenduse puhul suunatakse kiirgus raketisse, mis annab soojuse edasi betooni [4]. Isotermiline soojendamine kestab tavaliselt 8...12 h temperatuuril 70...90 °C. Infrapunaseid kiirgureid kasutatakse samuti sarruse, läbikülmunud betooni, sammaste ja riivtalade jätkude soojendamiseks, aga ka betoonitööde tsooni üldiseks soojendamiseks [2]. Vahelaeplaatide soojendamisel paigutatakse tasapinnalised kiirgurid plaadist ülespoole, plaadi aluspind aga soojustatakse hoolikalt [4]. 3.2.2 Tsemendi kivinemissoojuse ehk eksotermia kasutamine. Antud meetod on eriti efektiivne kõrgemargiliste betoonide ja massiivsete konstruktsioonide puhul. Kõrgemargilised ja massiivsed betoondetailid kivinevad
Riivtalad võivad olla ristküliktalad, riiulitega talad või risttalad (vt kõrval). Sealjuures riiulitega talad jagunevad omakorda ühe- ja kahepoolse astmega taladeks. Ristküliktalade laius ulatub 3M kuni 8M ja kõrgus 4M kuni 8M. Riiulitega talade astme kõrgus on 150 mm. Kasutada on ka madalaid eelpingetalasid (lõugtalad). Lõugtalasid valmistatakse laiusega 3M, 4M, 5M, 6M ja 7M ning kõrgusega 5M, 6M, 7M, 8M, 9M, 10M, 11M ja 12M. [ Postide ja riivtalade ühendussõlmed Riivtalad võivad toetuda ja kinnituda postiotstele, postikonsoolidele või peitkonsoolidele. Posti otstele toetudes tekib korruspostkarkass skeem (vt foto). Posti otstest ulatuvad välja ankurdus-poldid, mis riivtalade paigaldamisel läbivad tala montaaziava ja pealt kinnitatakse seibi ja mutriga. 29. Teraskarkassid, karkassielementide liited Teraskarkassi moodustavad samad elemendid, mis raudbetoonkarkassigi.
on vahelagedelt tuleva koormuse ülekandmine postidele. 2)Korruselisuse Riivtalade ja postide ühendussõlmed. Vähekorruselid(<3k), mitmekorruselised(4-9k) ja kõrghooned(10 ja 3)Mis on Riivtala võib toetuda ja kinnituda: postiotstele,
Kij - talade suhtelised jäikused. Joon. 6.3: Raami postide jaotusfaktorid Talade suhtelised jäikused Kij sõltuvad nende kinnitustingimustest. Kui tala on jäigalt kinnitatud vaadeldava posti külge, võib ta suhtelise jäikuse leida tabelist 6.3 või 6.4. Teras 1 52 Tabel 6.3 Riivtalade suhteline jäikus posti nõtkepikkuse leidmiseks Tala kaugema otsa kinnitustingimused Suhteline jäikus K ij Vastassõlm ei pöördu 1,0·I/L Vastassõlmes on liigend 0,75·I/L Vastassõlme pööre on samasuunaline ja sama suur kui 1,5·I/L vaadeldaval sõlmel
annaabi.ee 
