Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"riisisaaki" - 3 õppematerjali

Hiina
2
doc

Hiina

riiklust sai neile tuginedes siiski edasi arendada. Täiustati ja pikendati Hiina müüri, ehitati teid ja kanaleid. Juba VII sajandil eKr hakati Hiinas rauda töötlema. Ei piirdutud mitte ainult rauasepisega, vaid õpiti ka kõrgtemperatuuriga ahjudes rauda sulatama ja vormidesse valama. Nii sai alguse malmivalu. Valmistati erinevatele muldadele sobivaid atru, mis tegi võimalikuks põlluharimise halvemate mullastikutingimustega Jangtse jõgikonnas. Aastas saadi kuni kolm riisisaaki. Nii muutus Jangtse org keisririigi ajal järk-järgult Hiina arenenuimaks majanduspiirkonnaks. Lisaks riisikasvatusele edenesid ka tee-, puuvilla- ning siidiussikasvatus ja siidriide tootmine. Keisrite korraldusel rajati Jangtse ja Huang He jõge ühendav Suur Hiina kanal koos arvukate harukanalitega, mis muutis mõlemad jõgikonnad ühtseks laevatatavaks süsteemiks. Merelaevanduse areng tegi Hiinast domineeriva merejõu Vaikse ookeani lääneosas

Ajalugu → Ajalugu
58 allalaadimist
Hiina referaat
6
odt

Hiina referaat

ja kanaleid 2.3 Tehnoloogia ja majanduse areng juba VII sajandil eKr hakati Hiinas rauda töötlema. Hiina meistrid ei piirdunud mitte ainult rauasepitsemisega, vaid õppisid kõrgtemperatuuriga ahjudes ka rauda sulatama ja vormidesse valama. Nii sai alguse malmivalu. Rauast oli võimalik valmistada erinevatele muldadele sobivaid atru, see tegi võimalikuks põlluharimise halvemate mullastikutingimustega Jangtse jõgikonnas. Aastas saadi kuni kolm riisisaaki. Nii muutus Jangtse ork keisririigi ajal järkjärgult Hiina arenenuimaks majanduspiirkonnaks. Peale riisikasvatusele edenesid tee- ja puuvillakasvatus, samuti siidiussikasvatus ja siidriide tootmine. Keisrite korraldusel rajati Jangtse ja Huang He jõge ühendav Suur Hiina kanal koos arvukate harukanalitega, see muutis mõlemad jõgikonnad ühtseks laevatatavaks süsteemiks. Merelaevanduse areng tegi hiinast domineeriva merejõu Vaikse ookeani lääneosas

Ajalugu → Ajalugu
69 allalaadimist
Referaat malagassid
10
odt

Referaat malagassid

[10] Kokkuvõte Eestist enam kui kümme korda suurem saar on ootamatult kontrastirohke. Madagaskar on üks vaesemaid riike maailmas. Hinnanguliselt on Madagaskari rahvaarv 22 miljonit ning enam kui 90 % sealsetest inimestest peab hakkama saama vähem kui kahe dollariga päevas. Samas ei ole need inimesed erinevalt mõnestki teisest Aafrika riigist näljas. Põhjuseks on riis, mida malagassid ise nimetavad oma leivaks. Olenevalt piirkonnast annab maa vähemalt kaks riisisaaki aastas. Samas on tegu tohutult rikka riigiga, sest 90% Madagaskari taime-ja 8 loomaliikidest on endeemsed. See tähendab, et neid ei leia mitte kuskil mujalt. Umbes 88 miljonit aastat tagasi eraldus saar Indiast ja "ujus" aeglaselt oma praeguse asukoha poole, lubades taimedel, loomadel ja etnilistel rühmadel segamatult areneda. [11] Koos vihmametsade põletamisega kaovad maailmast alatiseks looma-ja taimeliigid, millest

Geograafia → Geograafia
1 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun