· pikateraline kõva, klaasjas, keetmisel jääb sõmeraks ( terad üksteisest eraldatavad) Riis toitumisinfo: - madal kalorsus - praktiliselt rasvavaba ( va. Pruun riis) - süsivesikute allikas - kolesteroolivaba - vähese naatriumisisaldusega - sisaldavad asendamatuid aminohappeid - gluteenivaba ( kasu. Tsöliaakiahaigetele) - kasutatakse dieettoiduna - klaasjas riis valgurikkam Riisikliid: kõrge toiteväärtus, alandab kolesterooli, kasut. Müslide toiteväärtuse tõstmisel, hea kiudainetesisaldus Pruun riis naturaalne ehk koorimata riis, eemaldatud sõklad, pikk keetmiseaeg, rasvarikas Täisterariis töötlemisel pruunilt riisilt eemaldatud terakesta pealmine kiht, parem kui valge riis, soovitav loputada külmas vees enne keetmist Basmati ehk india riis pikateraline, mahuline ( maht suureneb pärast keetmist 2 korda). Gurmaanide lemmik, veidi pähklimaitseline
· Vaarikad · Rooskapsas · Viinamari · Pruun riis · Rucola · Virsik · Valge riis · Rõigas · Õun · Riisikliid · Seller · Rukkileib · Spargel · Tatrajahu · Zukini · Vetikad EI SOBI
stressivastane toime · omastamist suurendab D vitamiin ja kaltsium · defitsiidi põhjused: ühekülgne toitumine · allikad: kõrvitsaseemned, nisukliid, kakaopulber, lahustuv kohv, päevalilleseemned, mooniseemned, nisuidud Fosfor · makroelement · tähtsus: luustik, rakumembraan (fosfolipiidid), hambad, ATP koostises, nukleiinhapetes · rohkem taimses toidus · allikad: riisikliid, kaerakliid, kõrvitsaseemned, päevalilleseemned, nisuidud, sojaoad, seesamiseemned Raud · mikroelement · inimese organismis esineb raud vaid seotud kujul; veres · tähtsus: vereloome, ensüümide koostises, vastupanu stressile ja haigustele, väsimuse vähendamine, normaalne nahavärvus · vaba raud on organismile ohtlik, kuna oksüdeerub organismis kohe rasklahustuvateks kahjulikeks ühenditeks
Taimeteedest jm jookidest aaloe, paiseleht, punane ristik, pärnaõied, rabarber, senna, kange alkohol, must tee ja soodaveed. Kasulikud toiduained: Küülikuliha, lambaliha, talleliha, kalkun. Kaladest haug, hõbeahven, lõhe, makrell, sardiin, siig, teod, tursk, vikerforell, fetajuust. Hapukoor, jogurt, keefir, kodujuust, mozzarella. Oliiviõli, maapähklid ja maapähklivõi, kreeka pähklid. Punased aedoad, läätsed, hirss, kaerajahu, kaerakliid, riisikliid, hirsileib, idandatud teradest nisuleib, riisikoogid, rukkileib ja näkileivad, kaera-, riisi, rukkijahu, metsik, pruun ja valge riis, idandatud teradest nisujahu. Aedviljadest brokkoli, kurk, küüslauk, lehtkapsas, lillkapsas, peet, petersell, võilill. Puuviljadest ananass, greip, jõhvikad, tikker, kiivi, kirss, murakad, ploom, sidrun, viigimarjad ning viinamari. Maitsetaimedest karri, küüslauk, mädarõigas, petersell.
langeb alla l milligrammi päevas,hakkavad ilmuma vitamiin A puuduse nähud. B vitamiinide rühm. Põhjalikud uurimised on näidanud, et pärmis, rohelistes taimedes ja mujal leiduv vitamiin B polegi ühtlane aine, vaid mitmesuguste vees lahustuvate ainete segu, seega räägitakse vitamiin B rühmast. Kiki neid vitamiine sünteesivad vatsabakterid. Vitamiin B1, antineuriitiline vitamiin, aneuriin, tiamiin. B1 vitamiini sisaldavad palju sealiha, pärm, nisuterad ja riisikliid, loomaliha, läätsed, redised ja piim. Eriti palju sisaldavad B1 vitamiini riisi- ja nisuterade kestad. Kaug-Idas ( Hiina, Jaapan), kus rahvaste põhitoiduks on riis, mis kaotab palju B1 vitamiini terade kestast vabastamisel,on levinud haiguseks beribeeri ehk vitamiin B1-puudushaigus. Tähtsamad beribeeri tunnused oleks jägmised: erkude põletik, halvatused, lihaste kõhetus, südamenõrkus ja seedehäired. Nagu juba tähendatud, koosneb B-vitamiinide rühm hulgast vitamiinidest
Üldreeglina on nende inimeste toidus vähe valku ja liiga palju süsivesikuid. Seejuures ei saa inimene vajalikku tsingikogust mitte materjaalsete probleemide tõttu, vaid oma söögiharjumuste tulemusena tsingivaeseid toiduaineid tarvitades, nagu vegetariaanlus, nälgimine jm. Nn. "tsempioniks" tsingisisalduse poolest toiduainete seas on austrite liha (150-400 mg 100 gr toidu kohta). Kahjuks sisaldub teistes toiduainetes tsinki kümneid kordi vähem (merekala, nisuidud, riisikliid, kaerajahu, kuiv hernes, loomaliha, maks, pähklid, roheline sibul) ja ei ole just kerge katta organismi vajadust selle elemendi suhtes (12 mg ööpäevas). Pealegi on tsingi imendumine soolestikus taimsetest toiduainetest (kõik teraviljad ja enamik juurvilju) raskendatud mittelahustuva ühendi (tsink + fütiin) moodustumise tõttu ja tihtipeale on imendumine ka otseselt häiritud (düs-bakterioos, soolehaigused, sooleparasiidid jne.).
annaabi.ee 
