Kes kähiseb, ägab ja kiljub. Tahtsin tõelusse, temani murda, tahtsin toetada, toita ja joota. Kuid kui kohtasin pilku pilkkurba ja metsikut peeglis, siis lasin tal langeda. Liig oli loota. Väga paljud luuletused on veel väga jõulised ja julged ning kirglikud. Küll mina hingasin hõõguvi huuli, hõrku ta kullendust januga jõin. Küll mina kuulasin. Kõnelus voolas, mina ta valgusse huljuma jäin. Siis Sinu silmad ilmusid – ime! – riimusid, ristusid – lummuslik lein! – küll meie mõistsime. Naljakalt, nukralt põimusid sõrmed, ma leekima lõin. Mõned luuletused on aga lausa sünged ja kirjeldavad elus Nälg jaolevaid iiveldus -halbu nemadasju käivad, käe alt kinni, näe, tänaval, näe, nad suisa suudlevat näivad sääl äramäe väraval, kuhu lootus on laua katnud – ainult sina veel puudud sääl! Nälg ja iiveldus istet võtnud
Nimelt tuleks materjali kokku pakkida suuremateks ühikuteks ehk känkida ning samuti materjali kuidagi organiseerida (Allik jt, 2006). Seepärast on minu üheks õppimismeetodiks kujunenud tänu psühholoogiale informatsiooni sidumine mingisuguse teise informatsiooniga. Näiteks vene keele sõnade meeldejätmisel, mis ilma järgneva meetodita oleks olnud minu jaoks peaaegu võimatu, kasutasin ma eesti keeles olevaid sõnu,mis riimusid vene keele sõnadega. Nii võisin ma ühendada omavahel kaks eesti sõna, mis jäävad hästi meelde, ning siis teisest eesti keele sõnast tuletada selle vene keelse sõna, mis enne kuidagi meelde ei jäänud. Samuti on võimalik infot siduda sündmustega, mis on minu elus juhtunud ja seeläbi jääb see meelde nii semantilisse kui ka episoodilisse mällu. Näiteks on Euroopa riikide meeldejätmine lihtsam neil, kes kõikides riikides ka ise on käinud.
Läti Henriku kroonikast saab ka veidi infot tollase kultuurist Käsitöö tekstiil, vaibad (ka sellised, mida sai kanda), vööd (kaunistati kauniste ornamentidega, kanti ka loomanahkadest riideesemeid. Metallist käsitööesemed sõled (hoburaudsõlg tarbeese, kasutati rõivaste kinnitamiseks), sõrmused, rinnanaõelad, kaelakeed, käevõrud. Rahvaluule ja rahvalaulud regivärsiline laul (algriimiga riimusid sõnade algused), hiljem tulid laulud, millel riimusid sõnade lõpud. Eelkõige pärinevad andmed 19. saj kogutud rahvaluulest. Selle pärast saab rääkida vaid arvatavast luulevormist tol ajal. Regivärss kui lauluvorm oli tuntud peaaegu kõigil põhjarahvastel. Vanimad on loomise regivärsid, itkud (leinalaul poja surm, tütre abiellumine, kellegi lahkumine). Aja jooksul itk hääbus, säilis vaid setudel. Loitsud on lausumissõnad, mille abil püüti saavutada
valmis tal esimese vangistuse ajal. Pealkiri ,,Väike testament". Põhimõte: Ta kujutas end surmaminejana ning pärandas testamendiga, aga kuna tal maist vara eriliselt polnud, siis sõpradele ja vaenlastele jättis ta mõõga, raudrüü, püksid ja kingad ning süda. Iga kingitus tähendas selle saaja suunas pilget. Tema loomingut kirjeldab just maise elu pilkamine. Ta on sarkastiline ja humoorikas. Pariisi naasmise järel ilmus ka ,,Suur testament", kus kasutas ka ballaade(riimusid paarisarvulised värsid). Põhimõte sarnane: pärandab jälle, aga seekord hinge ja surnukeha. Maise armastuse kujutamine. (ennem daami ülistamine, armastus imeline) Villonil see aga üsna labane, kirjutab seal oma armuseiklustest, saab ise armukese käest peksa ja teinekord kui ta ise on sutenöör. Esineb ka surmatantsu motiivi- ükskõik kui ilus elu ka oleks, varem või hiljem saabub ikkagi surm. Ta ei jäänud siiski ainult roppsuuks ja labasuste kirjutajaks
annaabi.ee 
