Kuna selline väli on oma tugevuselt väga nõrk ( sest ka ajus olevad väljad ei ole väga tugevad ), siis arstid seda välja ka ei taju nii nagu me ei tunneta näiteks kompassi magnetnõela välja, sest selle väljatugevus on väga väike. Kompassi magnetnõel juhindub ainult Maa magnetvälja suunas. 3.2 Ülitsivilisatsiooniteooria alused 3.2.1 Sissejuhatus 3.2.1.1 Tsivilisatsiooni mõiste Sõna "tsivilisatsioon" tuleb ladina keelest "civilis", mis tähendab riiklikkust või ühiskondlikkust. Vanadel aegadel mõisteti tsivilisatsiooni ja tsiviliseeritust kui barbaarsuse ja metsluse vastandit. Tõenäoliselt võttis sõna "civilitas" kasutusele esimesena Erasmus Rotterdamist, kes elas aastatel 1466-1536. "Tsiviliseeritud kommetest" räägitakse tema raamatus "Vestlused", mis ilmus 1530. aastal. Hiljem hakati seda sõna ohtrasti kasutama, sest see näitas oma aja uusi väärtusi ja elutunne- tust
Kuna selline väli on oma tugevuselt väga nõrk ( sest ka ajus olevad väljad ei ole väga tugevad ), siis arstid seda välja ka ei taju nii nagu me ei tunneta näiteks kompassi magnetnõela välja, sest selle väljatugevus on väga väike. Kompassi magnetnõel juhindub ainult Maa magnetvälja suunas. 3.2 Ülitsivilisatsiooniteooria alused 3.2.1 Sissejuhatus 3.2.1.1 Tsivilisatsiooni mõiste Sõna "tsivilisatsioon" tuleb ladina keelest "civilis", mis tähendab riiklikkust või ühiskondlikkust. Vanadel aegadel mõisteti tsivilisatsiooni ja tsiviliseeritust kui barbaarsuse ja metsluse vastandit. Tõenäoliselt võttis sõna "civilitas" kasutusele esimesena Erasmus Rotterdamist, kes elas aastatel 1466-1536. "Tsiviliseeritud kommetest" räägitakse tema raamatus "Vestlused", mis ilmus 1530. aastal. Hiljem hakati seda sõna ohtrasti kasutama, sest see näitas oma aja uusi väärtusi ja elutunne- tust
mitte seisumassiga keha ( ehk inimene ). Kõik teised aspektid, mis on seotud inimese kehast väljumisega, tulenevad nendest samadest 94 printsiipidest ja nende kombinatsioonidest. 3.2 Ülitsivilisatsiooniteooria alused 3.2.1 Sissejuhatus 3.2.1.1 Tsivilisatsiooni mõiste Sõna “tsivilisatsioon” tuleb ladina keelest “civilis”, mis tähendab riiklikkust või ühiskondlikkust. Vanadel aegadel mõisteti tsivilisatsiooni ja tsiviliseeritust kui barbaarsuse ja metsluse vastandit. Tõenäoliselt võttis sõna “civilitas” kasutusele esimesena Erasmus Rotterdamist, kes elas aastatel 1466-1536. “Tsiviliseeritud kommetest” räägitakse tema raamatus “Vestlused”, mis ilmus 1530. aastal. Hiljem hakati seda sõna ohtrasti kasutama, sest see näitas oma aja uusi väärtusi ja elutunne- tust
annaabi.ee 
