Riigivõimu ülimuslikkus tähendab, et kõrgemat võimu riigis ei ole ja riik kellegiga ei jaga. Rahvas üldjuhul jaguneb kodanikud ja kodakondsuseta isikud. Apatriidid? Kodakondsus on riigi isiku vaheline püsiv poliitiline seos, mille alusel laieneb talle täielik riigi juriiridile spetsifikatsioon. Ta kasutab riigis oma õigusi ja kohustusi. Üldjuhul saadakse kodakondsus sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras. Riikkondsust kasutakse nendes riikides, kus on monarhia. Monarhil ei ole kodanikke vaid on alamad ja seetõttu kasutatakse riikkondsus. Lisatunnustena riigil veel riigilaenud ja maksud, riiklik sümboolika, riiklikud tähtpäevad jne, kuid põhilised tunnused on kolm. Riigiorganite tunnused(riigiapraat) Riik kui niisugune ei saa ise tegutseda. Otsuseid võtavad vastu ja viivad ellu inimised. Riik on juriidiline isik ja juuridile isik tegutseb oma organite kaudu
siseriiklikku õiguskäivet, võlausaldajaid ja väikeaktsionäre. Inkorporatsiooniteooria kohaldamine asukohateooria asemel peaks likvideerima juriidilise isiku asukoha (nii REÕS kui ÄS mõttes) ja juriidilise isiku aadressi eristamisest tulenevad teatud raskused. Juriidilise isiku aadress ei ole sama, mis juriidilise isiku juhatuse asukoht. Samas on tõenäolisem, et juriidilise isiku aadress on vähemalt samas riigis, kus ta registreeritud on RIIKKONDSUS Riikkondsust kasutatakse riikides, kus on monarhia. Riikkondsus üldmõiste, mis ühendab kodanikuks ja alamaks olemist (monarhias pole kodanikud, on monarhi alamad). Monarhil ei ole kodanikke vaid on alamad ja seetõttu kasutatakse riikkondsus. RIIK KUI REÕ ERISUBJEKT Riigid tegutsevad erilises õiguskeskkonnas ning omavad erilist õiguslikku staatust. Oluliseks tunnuseks on suveräänsus, st vaid riik võib otsustada, millised on tema õiguslikud kohustused
Paljudes riikides lisandub neile nõuetele veel: 4) keele tundmine; 5) riigi põhiseaduse tundmine; 6) võime end ja oma perekonda ülal pidada; 7) võlgnevuste puudumine eelmise kodakondsuse riigis. Kodakondsuse mõiste peaks täpsel kasutamisel olema seotud vaid vabariiki kuuluvate isikutega, kuna monarhias ei ole kodanikke, vaid on monarhi alamad. Seetõttu kasutatakse vahel kodanikuks ja alamaks olemist ühendava täpsema ülsmõistena riikkondsust. Avalik võim, territoorium ja rahvas võivad riikluse elementidena esineda eri riikides erinevalt ja erinevates õiguspoliitilistes seostes, kujundades seeläbi erinevaid riigivorme. Riigivormi mõistet kasutatakse õigusteoreetilises kirjanduses kolmes erinevas tähenduses: 1) riigivalitsemise vorm; 2) riikliku korralduse vorm; 3) poliitiline reziim. 2 Õiguse alused
annaabi.ee 
