-15. Sajand Iseloomulikud tunnused : Põllumajanduse areng Sordiaretus,kolmeväljasüsteem Rahamajanduse areng,naturaalmajanduse taandumine Katoliku kiriku ja paavsti autoriteedi langus Paavstide ja ilmalike valitsejate vastuolud Kirikulõhe,ristisõjad Rüütliordude teke Ketserid ja inkvisitsioon kloostrikultuuri tugevnemine kerjusmungakloostrite teke ristiusu levik Skandinaavias,Läänemere ümbruses Linnade teke (11-12saj), Kaubanduse areng Hansa Liit Tsentraliseeritud riikdie teke(tugeva keskvõimuga) Feodaalie võimu langus(kodusõjade lõpp) Esinduskogude kokkukutsumine -1265 Inglismaa parlament -1302 Prantsusmaa generaalstaadid Kultuuri areng: Ülikoolide teke kirjanduse,teatri ja teaduse areng Sõjanduse areng 1337-1454 100-aastane sõda tulirelvad(püssirohi hiinast) üütliarmee ja linnuste tähtsuse langus Renesanssi ja humanismi ajastu: -Itaaliast sai alguse 13.saj 13.-14. Saj. Inimene indiviidina tähtis Eesti aladel: Muistne vabadus,linnade teke.
olümpiamänge. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud a. 776 e.m.a. ja sellest ajast alates toimusid nad korrapäraselt. Olümpiamängud olid Vana- Kreekas ülemaalised pidustused, mida korraldati iga 4 aasta järel peajumal Zeusi auks. 4-aastane ajavahemik mooduistas olümpiaadi. Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Ent ajaloolased väidavad, et võistlustel osutatud tugevuse, osavuse ja kiiruse järgi otsustati ühtlasi Kreeka riikdie sõjalise tugevuse üle. Olümpiamängudest tohtisid osa võtta ainult vabad kreeklased, orje võistlema ei lubatud. Võistlustes osaleda soovijaile, kes olid 10-12 kuud järjekindlalt harjutanud, korraldati katsed. Need, kelle ettevalmistust ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenisid mängude kohtunikud ise veel kuu aega. Naised ei tohtinud olümpiamängudest osa võtta, neil oli surmanhutluse ähvardusel keelatud isegi võistlusi vaadata. Ainsa erandina
Pühakute austamien oli väga levinud. Igal piirkonnal oli tavalislet oma jumal. Pühakute elulood olid kirjutatud rahvale ettelugemiseks. (pühak alustas vara vaga elu, hülgas ohjeldamatuse, oli agar lihasuretaja ja sooritas imetegusid ning suri märtrisurma või palavalt armastatuna) f) Linnaelu, kaubandus ja käsitöö Konstantinoopol säilis suurlinnana ja kaubavahetus idamaadega säilis. 9 saj algas uus tõus.Bütsantsi kakudu toimus kaubavahetus erinevate riikdie vahel ja seal võeti suur kasum. Kaubasidemed ulatusid araabia maade vahenudsel indiani, Suurt Siiditeed mööda Hiinani ja Jõgesid mööda soomeugrilaste ning idaslaavalsteni. Kaubandus ja käsitöö oli eraettevõte, aga oli riig kontrolliall. Konstantinoopoli kaupmehed ja käsitöölised koondusid äri- ja ametiühingutesse ehk kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riig iettekirjutustele. Riik kehtestas toodangu hinna, kvaliteednõuded, laenuprotsendi
hõivasid Võnnu. Austav kogu ja kõrgemad valitsused otsustasid, et sakslastele tuleb vastu hakata ja Läti seaduslik võim taas võimule aidata. Võnnu ümber puhkesid taas ägedad lahingud Esimesed kokkupõrked; vaherahu ja Entente’i positsioon. Juuni alguses kohtasid Saksa eelsalgad estlasi Võnnu juures. Nad oleks võinud ühineda ja pöörduda itta, et enamlastest pind puhastada. Liitlastest said aga vaenlased. Saksa väed olid Läti ja üldse Balti riikdie vastu vaenulikult meelestatud, nähes neid tarbetutena. Landeswehri sõja alguseks sai tuleavhetus Amata jõe sillal. 6. juuni hommikul alustasid liikumist Võnnu suunas aga ka Landeswehri väeosad, et ära võtta oluline tugipunkt enne Volmari linna. Linna kaitses koos kahe Eesti soomusrongiga vaid oluliste lahingukogemusteta Läti 2. Võnnu polk, Rahvaväe 3. diviisi peajõudude koondumine Võnnu ümber võttis aga paar päeva aega. Seetõttu otsustas Landeswehr linna rünnata ning
annaabi.ee 
