lõunapoole jäädes Atlandi ookeani (idas) ja Argentiina (läänes) vahele, ühine riigipiir 1,261 km. Kõige lõunapoolseim piir on Uruguayga (1,068 km). Põhjas asub Guajaana rannik (idast läände, Prantsuse Guajaana - 730 km, Suriname - 593 km, Guyana 1,606 km) ja siis Venezuela (2,200 km). Läänepiiri kõige põhjapoolsema osa moodustab Colombia (1,644 km) jäädes Brasiiliast loodesse. Läände jääb piir Peruuga (2,995 km). Kõigist Lõuna-Ameerika riikidest puudub Brasiilial riigpiir ainult Ecuadori ja Tsiiliga. [2] Brasiilia rannajoon on 7,491 km [5] pikk ning külgneb Atlandi ookeaniga, kus asuvad ka kõik Brasiilia saared (välja arvatud Marajó saar), näiteks riigi pindalasse kaasa arvatud Arquipelago de Fernando de Noronha, Atol des Rocas, Ilha de Trinidade, Ilha Martin Vaz, Penedos de Sao Pedro e Sao Paulo. [2] [Lisa 2] Haldusjaotus Brasiilias on 26 osariiki (portugali k. estados) ja 1 liiduringkond (portugali k. distrito federal).
alused suhtes teiste riigiorganitega. Kogu peaülesanne oli põhiseaduse väljatöötamine. Nii moodustas Asutav Kogu teisel tööpäeval põhiseaduse eelnõu koostamiseks komisjoni. Austava kogu üldkoosolek arutas komisjoni töö tulemusest kolel lugemisel. 4. juunil 1919 võttis vastu EV ajutise valituse ajutise korra. See hakkas kehtima 9. juulil 1919. a; riigi keeleks sätestati eesti keel, tagati teise keelte kasutamine, nimetati riigpiir, nimetas ulatuslike põhiõiguste ja vabaduse kataloogi, lisandusid sotsiaalsed õigused. Ajutise valitsemise kord muutis riigi valitsemiskorraks: kõrgeim võib toetub riigi rahvale, kes valib Asutava Kogu. Olulisim oli seega põhiseaduse vastuvõtmine, Asutavas Kogus oli tagatud vastuvõetud seaduste panemise rahvahääletusele, mis nõudis 2500 inimese õi 1/8 Asutava Kogu liikmete nõue. Õigusliku järjepidevuse kohta tehtud tähelepanek; kõik seadused ja määrused jäävad
Riigi põhitunnused on: 1. Maa-ala ehk territoorium. 2. Rahvas ehk elanikond. 3. Suverääne (iseseisev) riigivõim. Maa-ala Ruum, kus riik teostab iseseisvalt oma võimu: eelkõige maismaa osa, maapõu selle all, õhuruum riigi kohal, territoriaalsed veed, tinglikult ka riigi lipu all sõitvad laevad, avamere rajatised, mere põhja pandud kaabli ja toru juhtmed, õhusõidukid rahvusvahelises õhuruumis, kosmose sõidukid. Merepiir on tänapäeval tavaliselt 12 meremiili (1miil=1852m). Eesti riigpiir on kindlaks määratud Tartu Rahu lepinguga (02.02.1918). 1945 aastal muutis NSVLiit VeneNFSV ja EestiNSV vahelist admi-nistratiiv piiri. Rahvas (elanikond). Suurem osa on tavaliselt selle riigi kodanikud, lisaks neile võib maal asuda välismaalasi, kodakondsuseta isikuid ning topeltkodakondsusega isikuid. Kodakondsus omandadakse sünniga. Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Peamiseks mooduseks on naturalisatsioon. Selle korras
annaabi.ee 
