Lõuna-Aafrika Vabariik Ajaloo referaat Juhendaja: Koostaja: Haamaste 2009 Sisukord 1.1 Lipp................................................................................................................................... 4 1.2 Vapp..................................................................................................................................5 .....................................................................................................................................................6 II Majandus ja energia tootmine................................................................................................ 7 2.1 Mäetööstus.............................................................................................
Maffia- Kuritegelikud rühmitused ja rühmituste ühendused. Organiseeritud kuritegevus. Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament, valitsus , kohtusüsteem ja seadusandlus. Rahvarinne- Organisatsioon, mis loodi sotsialistide, kommuniste ja teiste pahempoolsete erakondade poolt diktatuuriohuga võitlemiseks. Sufrazettid- naisõiguslased Keeluseadus- Seadus mis keelas alkoholi valmistamist, müüki ja sissevedu ja väljavedu. Suurbritannia Riigkord- Põhiseadusik monarhia. Demokraatlik kord. Seadusi võttis vastu parlament. Riiki valitsesid konservatiivid. Kaheparteisüsteem. 1920- algas Suurbritannias majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. Tööerakond saavutas kahel korral parlamendivalimistel võidu ning juhtisid valitsust. Majanduses valitses väikeettevõtlus, kus tehnika oli aga vananenud Välispoliitika- 1.Omas dominioone. 2.Oldi hädas India ja Iirimaa iseseisvuslastega. 3.
Liberaalne kord võidutses. Ühiskondliku heaolu kasv, raudteed, elekter kõike seda veedeldi kui uue korra võidukäigu tulemust. Liberaal-demokraatlik kord polnud võimul siiski üle Euroopa Austaria-Ungaris, Venemaal, Balkanimaades veel liiguti selles suunas: tunnistati kehtetuks keskaegsed seadused, mis piirasid inimeste elukoha ja tööala valikuid, tühistati seisuslikud privileegid. Turumajandusel tuginev liberaal-demokraatlik riigkord hakkas järk- järgult kinnituma üle kogu maailma. Streigid ja meeleavaldused, sotsialistlikku suunitlusega töölisajalehed ning sotsialistide parlamendifraktsioonid muutusid 20.sajandi alguse Euroopas tavaliseks nähtuseks. Võitluse sisuks oli küsimus, kas kehtiv kord saab parandada töölisklassi olukorda või on vaja kehtestada sotsialism. 19.sajandi revolutsioonilsed sotasialistid, nagu Karl Marx arvasid, et kehtiva korra lammutamine revolutsiooni teel on möödapääsmatu.
baltimaadest välja. 5. Mis sündmusega ja millal lõppes Eesti vabadussõda? Tartu rahulepinguga kirjutati alla 2. veebruaril 1920, millega Venemaa tunnistas eesti riikilikku iseseisvust. 6. Demokraatliku Eesti sise- ja välispoliitika (riigijuht, riigikord, põhilised erakonnad, välispoliitika eesmärk) riigijuht - presidendikohta ei loodud, tema ülesandeid täitis valitsusjuht e riigivanem riigkord - parlamentaalne riigikord, 100 liiget rahva osalus riigijuhtimisel; erakonnad - nt 1923 oli 26 parteid, millest edasi pääses ainult 5 suuremat ja paar väiksemat parteid, nt: põllumeeste kogud, asunike koondis, eesti sotsialistlike töö partei, rahvaerakond, tööerakond; välispoliitika eesmärk - kaitsta oma riiki välise hädaohu eest 7. Maareformi eesmärk, olemus ja mõju Eestile Eesti maarahvast oli ilma maata kuna mõisnikel olid suured maalapid.
Oluliselt ergutab majandust kalvinistlik ettemääratuse õpetus. Tulemuseks on majanduse elavdamine ning kerulisemaks muutumine (jõukuse kasv). Uusaja inimene on tunduvalt individualistlikum ja julgem kui kesskaja inimene. Elu on muutunud dünaamilisemaks ja muutused on kiiremad. Uusaja vaimu sümbolid: tugev kuningas, kodanlus ja kaupmehed, maadeavastajad, loodusteadlased. 16. saj muutub nii abstraktne vaimulaad kui ka konkreetne riigistruktuur. Oluline on vaimne vabanemne, uus riigkord, varakapitalistlik majandus. Üks ilmekamaid on Rootsi näide: riik oli vabanenud Kalmari unioonist (keskaegne riik), Gustav Vasa sai 1521 Rootsi valitsejaks, millega algab uusaeg. Riiki ei isel ühtne rahvus, vaid ühtne religioon. Uus rahvusmonarh tsentraliseerib riiki. Algne rahvusaspekt ilmneb Taani-vastases liikumises. Gustav Vasa kehtestab päriliku monarhia. Rahalisi vahendeid hangib Gustav I eelkõige reformatsiooni toel (1527 pol põhjused),
annaabi.ee 
