Linna kaitsesid müürid. Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. 4. Sparta ja Ateena võrdlus. AteenaSparta Ateena riik asus Atika maakonnas. Kodanikkonda kuulusid kõik vabad meessoost põliselanikud. Enne 594 aastat eKr, kui Solon oma riigivormiga välja tuli valitses pärilik aristokraatia. Peale mõningast türanniat kehtestati kõikidele kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. Ateena mereliit Pärsia-vastane liit Pärsia sõdade ajal, mis koondas Egeuse mere rannikuriike. Ateenlased kehtestasid ülemvõimu selles liidus. Ateena mereliidu tugevedes kasvas vaeste osatähtsus, sest nemad tagasid sõudjate ja meremeestena sõjalise ja poliitilise stabiilsusega. Selle ajendil kasvad Periklese ajal
maaelanikud linnaga tihedalt seotud. 4. Sparta ja Ateena võrdlus. Ateena Sparta Ateena riik asus Atika maakonnas. Keskus Lakoonika maakonnas Kodanikkonda kuulusid kõik vabad meessoost Spartiaadid- Sparta keskuse ja selle lähiümbruse põliselanikud. elanikkond, valitsesid ülejäänuid. Enne 594 aastat eKr, kui Solon oma riigivormiga Perioigid-enamik Lakoonika elanikke, isiklikult välja tuli valitses pärilik aristokraatia. vabad, kuid andami- ja sõjaväekohustuslikud. Peale mõningast türanniat kehtestati kõikidele Heloodid-Messeenia elanikud, spartiaatidele kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. kuuluvad maad harivad orjad. Ateena mereliit Pärsia-vastane liit Pärsia sõdade Spartat juhtis 2 päritava võimuga kuningat, kes
Lepidus hukati ja Agrippina ja Livilla pagendati Pontine saartele. Caligula saatis Senatisse kirja selle atendaadikatse kohta ning keelas senaatoritel ühtegi austustavaldust tema sugulastele tulevikus anda. Pärast vandenõud keelas Caligula Senatil anda talle auavaldusi, et näidata, et ta on Senatist ülem ja tal ei ole vaja Senati otsust, et saada austust. Kui imperaator oli Gaul'is, olid temaga kaasas ka kaks kuningat, kes valitsesid riiki monarhia riigivormiga. See fakt tegi Rooma senaatorid närviliseks. Neile tundus, et need kuningad õpetavad Caligulale türanniat. Imperaatori elu oli alati ohustatud nende inimeste poolt, kes olid tema lähimas ringis. Sellepärast hakkas Caligula ära kasutama vabasklastud orjade eeliseid. Erinevalt kõrgete auastmetega inimestest, võlgnesid vabakslastud orjad imperaatorile tohutult palju. Ilma temata poleks nad midagi. Nad ei pürgiks kunagi tema asendamisele. Üheks keskmiseks kujuks tema
Rooma õiguse õitseaeg oli u 1 saj eKr kuni 3 saj pKr. Sel ajal kujunesid Rooma juristide töö tulemusena välja suhteliselt universaalsed õiguse põhiprintsiibid. Nende pinnalt arendasid hilisemate põlvkondade Rooma õigust uurinud juristid välja eraõiguslikud süsteemid, instituudid ja põhimõtted, mis on ühel või teasel kujul praegu ühised enamikele Euroopa eraõiguse kodifikatsioonidele. Eraõiguse seepärast, et avalik õigus on liialt seotud konkreetse riigi ja riigivormiga, et universaalsus võimalik oleks. Aga just omandi- ja lepinguõiguse põhimõtted eraõiguses oli need, mis mõjutasid hilisemate õigussüsteemide kujunemist. Lääne-Rooma riigi lagunemisega (lõplikult 6.sajandil) säilis professionaalne õiguskultuur mingi määral ainult kirikutes. 11. sajandil tekkis aga vajadus universaalsema ja kõiki uusi majandussuhteid võimaldavad õiguse järel ning taasavastati Digesta. Ja seejärel Institutsioonid, mille järgi hakati ülikoolides õpetama
annaabi.ee 
