poliitilised sidemed nõrgenevad ja kaovad, kodanikuõigused puuduvad, otsustusmehhanism on impulsiivne ja agressiivne. diktatuuril võib olla erinevaid tüüpe. üksikisiku, grupi ja sõjaväeline diktatuur. Riigi vormid Antiikajal eristati monarhiat, aristokraatiat ja demokraatiat. 15. sajandil monarhiat ja vabariii. tekkisid kombinatsioonid, niiet sageli võib konkreetset riiki liigitada eri riigivormide alla. Tänapäeval eristatakse põhiliste riigivormidena 1) monarhiat, millest valitsev võim lähtub ühe füüsilise isiku tahtest. monarhi tahet ei piira õiguslikud eeskirjad. ta kehastab kõrgeimat võimu riigis seepärast ei ole monarhistlikul riigivormil avalik-õiguslik vaid eraõiguslik iseloom. monarh seisab õiguslikult väljaspool riiki. tänapäeval on selline olukord võimlik teokraatlikus riigis. sellisteks riikideks on nt saudi araabia, kus on säilinud aboluutse monarhia teokraatlik riigivorm
Keskpunktis seadusandlik võim, see ulatub kõrgemale kohtuvõimust ja tavaõigusest, kuid mitte loodus- ja mõistusõigusest. Õigus on positiivne seadusandlus, mida loob üldiseks heaoluks ja hüveks riigi kõrgeim seadusandlik võim vastavalt rahva põhiseaduslikule otsusele. Montesquieu - keskne koht õpetusel võimude lahususest seadusandlik, halduslik ja kohtuvõim. Õiguse suunab õigluse ideele õigust tuleb käsitleda lähtuvalt õiglusest. Riigivormidena esitleb vabariiki, monarhiat ja despootiat (ei pea seda õiguskorraks, sest see põhineb ainult hirmule, mitte seadusele). Võimude lahusus peab põhinema põhiseadusele. Montesquieu püüab seadusi mõista lähtudes nende funktsioonist (miljööteooria). 2.11. Õigus kui õiguslik staatus Õiguslik staatus tähendab õigussubjekti asetust õiguskorras. 2.12. Õigus kui "puhta mõistuse" väljendus Kontinendil püütakse suveräniteedi mõistes sisalduvat võimupiiramatust pehmendada
mõistusõigusest. Õigus on positiivne seadusandlus, mida loob üldiseks heaoluks ja hüveks riigi kõrgeim seadusandlik võim vastavalt rahva põhiseaduslikule otsusele. M keskne koht õpetusel võimude lahususest – seadusandlik, halduslik ja kohtuvõim. Õiguse suunab õigluse ideele – õigust tuleb käsitleda lähtuvalt õiglusest. Tuleb esile nähe – vaadelda õigust ja seadust kultuurse korra raamides. Riigivormidena esitleb vabariiki, monarhiat ja despootiat (ei pea seda õiguskorraks, sest see põhineb ainult hirmule, mitte seadusele) võimude lahusus peab põhinema põhiseadusele. M püüab seadusi mõista lähtudes nende funktsioonist ( miljööteooria) 11 ÕIGUS KUI „PUHTA MÕISTUSE „ VÄLJEND Kontinendil püütakse suveräniteedi mõistes sisalduvat võimupiiratust pehmendada loodusõiguse ümberkujundamisega mõistusõiguseks, viimane võetakse aluseks paljudele
annaabi.ee 
