nii nagu neil endil kasulik oli. Seejuures oli talupojal vimalus oma misnikku kohtusse kaevata, kuid loomulikult ei jnud peale iglus, vaid hoopis raha, mida misnikul oli kindlasti rohkem. Taolist olukorramuutust talupoegade jaoks ei saa kuidagi pidada positiivseks. Kuid ei halvenenud ksnes talupoegade olukord. Muudatused tulid ka linnadesse. Nimelt kaotasid viimased oma linnaigused, mis on juba ainuksi oma phimttes tiesti negatiivne, rkimata tegelikest vabaduse piirangutest. Riigivim hakkas tegema linnadele rohkesti ettekirjutusi ja neid aina rohkem ldriiklikele huvidele allutama. Linnad, kus ei olnud sadamat, kaotasid vimaluse kaubanduses osalemiseks. Talupojad said ka nende reformide tagajrjel kannatada neil kadus vimalus linna pgemisega vabaks saada. Tekib ksimus: Kellel, peale rootslaste muidugi, oli siis hea? Ka paljud misnikud kaotasid reduktsiooni kigus oma valdused. Kahtlemata oli sel perioodil ka positiivseid klgi. Siin viks mainida niteks luterluse
Riigivimul on ainuigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise le. Riigivimul on seadusega antud ainuigus kasutada vgivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. Riigivimu otsused on kohustuslikud kigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele. Riigivimul on igus ja kohustus korraldada riigi igapevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. Riigivimul on ks keskpunkt ja selge vimuasutuste hierarhia. Riigivim on kirjalike igusnormidega rangemini korraldatud kui majanduslik vim, rkimata avalikust arvamusest ja traditsioonidest. Nii on riigivimu puhul alati selge, milline vimuinstitutsioon on krgeim, kelle otsused on limuslikud, ning see hierarhia on psiv. Vimusuhete muutmine eeldab kas phiseaduse reformi vi phjalikke hiskonnamuutusi revolutsiooni vi riigipret. Riigivimu rangest korraldusest annavad tunnistust ka tema komponendid. 41.
kigi head kekiku saab edendada parimalt seelbi, et iga hiskonnaliige tidab tpselt seda funktsiooni, mille jaoks ta klbulik on. Platoni petuses endas ka vertikaalset jaotust, mis jagab elanikkonna iguslikult ebavrdsetesse kihtidesse vi seisustesse. Samas ei pea Platon sellega silmas mitte riigivimu poolt lalt alla sisse viidud riigikorraldust. Ta lhtub veendumusest, et inimesed oma loomupraste eelduste kohaselt jaotuvad sellistesse rhmadesse. Riigivim vib ksnes, kas aktsepteerida seda loomuprast jaotust, olles seega loomuprane. Vi seda mitte aktsepteerida ja mingil muul viisil lesehitatult olla loomuvastane. Niisiis, Platoni poliitilise petuse alusphimtteks on tees, et inimeste loomu- ehk snniprane vimete erinevus phjendab nende iguslik-poliitilist ebavrdsust. Hing Seisus Voorus mistuslik valitsejad tarkus
annaabi.ee 
