kangelane odaga surmata lohet. Arvatakse, et kahepealise kotkaga vapi võttis kasutusele Moskva suurvürst Ivan III. Georgios Võidukandja sai siis koha kilbile kotka rinnal. XVII sajandil ilmus kotka parema jala külge valitsuskepp, vasaku jala külge aga riigiõun. 1726. aastal määras Katariina I esimest korda kindlaks vapi värvid -must kotkas kuldsel väljal. Siiski puudus XIX sajandi alguses vapi kindel kujutis. Alles Nikolai I ajal riigivapid kinnitati - tõsi, siis oli neid kaks. Aleksander II ajal kinnitati koguni kolm riigivapi varianti - suur, keskmine ja väike -, mis erinesid detailide arvult. Aleksander III ajal tegid vapid läbi mõned väiksed muudatused. Isegi pärast 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni, mis likvideeris isevalitsuse, säilis kahepealine kotkas kui rahvussümbol siiski. Küll aga võeti ära kroon, valitsuskepp ja riigiõun. Nõukogude võimu aastail kasutati mõistagi NSV Liidu riigivappi. 1992
Suverääni või valitseja eesõiguseks oli teenekale isikule võitude tunnustamisena anda kandmiseks vapp, millega kaasnes sageli ka aadlitiitel ning mingi maavaldus. Selline traditsioon aitas kaasa isikliku vapi kujunemisele, mida hakati hiljem pärandama. Nii omandas vapp seisusliku tähenduse ja kujunes privileegidega isiku staatuse tunnuseks. Lisaks isiku- ja sugukonnavappidele tekkisid ka valitsejate ja maavapid nendest kujunesid aja jooksul riigivapid. Valitsejad kinnitasid ka linnadele koos linnaõigustega vapid, mis koos pitsatiga said linna teatud arengutaseme näitajateks. 15 KASUTATUD ALLIKAD Saare, T. 2006. Eesti mõisnike vapid. Tallinn: Argo Oja, T. 2006. Aadlivapid Ajalooarhiivis. http://www.eha.ee/vapid/index.php?act=info&lang=et (20.04.2011) EMÜ. 2011. Eesti Mõisakoolide Ühendus. http://www.moisaturism.ee/175.html (20.04.2011)
teada Johani abielust, siis ta vihastas. Erik vihastas, sest Johan oli andnud raha riigile, kellega Erik sõjas on. Erik nõudis abielu tühistamist. Erik saatis Johani naisega vanglasse. Erik oli sunnitud minema sõjaliselt Turusse, vallutama selle. Paide ja Karksi lossid Rootsile. Puhkeb Põhjamaade 7-aastane sõda. 1563.aastal puhkeb. Taanlasi ärritas Eestimaa küsimus, et see oli lahendunud neile vastumeelselt. Samuti ei meeldinud neile Pärnu minek Rootsi võimule. Riigivapid. Rootsil kolm krooni, Taanil kolm lõvi, aga mõlemad pooled võtavad teineteise märgid ka endal kasutusele. Puhkebki selle pärast sõda. Sügisel liitub rootslaste ja Lüübeklastega ka Taani. Sõda peamiselt tnp-s Lõuna- Rootsis. Väga palju merelahinguid. Liivimaal 1563.aasta augustis õnnestus rootslastel enda valdusse saada Haapsalu. Haapsalu oli tähtis, sest kuulus Magnusele, aga Magnuse toomkapiitel ei olnud Kuressaares, vaid Haapsalus. Rootslased said need nüüd kätte
annaabi.ee 
