Legendid
SUUR LIIKLUS VAJAB RAUDTEED
Enne oli raudtee Tallinn- Keila- Paldiski. Läänemaa ja Harjumaa mõisnikud tahtsid, et tehtaks
raudtee ka Haapsalusse. Siis tahetigi ehitada Keila- Kloostri- Haapsalu raudtee. Sellega ei
olnud aga suurem osa nõus. Taheti ehitada Keila- Kloostri- Munalaskme- Haapsalu raudtee.
3
Kuid siis saatis Riisipere mõisnik riigivalitsusele palvekirja, et siin on liiga suur liiklemine ja
siit peab raudtee läbi viima. Siis tulidki revidendid vaatama, kui suur siin liiklemine on. Seks
ajaks ajas mõisnik kõik Riisipere ümbruse inimesed kokku, küll härgadega, küll jala.
Inimesed pidi käima mööda teed. Revidendid nägid siis, et siin on väga suur liiklemine ja siit
peab raudtee läbi ehistama.
Selle jutustuse kuulsin mina oma emalt
Anton Kitsik
Need elanikud hakkasid oma huvisid kaitsma, neid polnud võimalik seda teha kohaliku Beliisi võimu kaudu, esitasid avalduse Ameerika mingile organisatsioonile ja see avaldus oli siis ühe kohaliku mitteriikliku ametniku poolt esitatud, nii nagu oli ettenähtud Ameerika inimõigustedekis kellel oli õgus esitada avaldusi. Ja siis see org nimel siis esitasid selle avalduse, see avaldus põhimõtteliselt: kellele kuuluvad need maad ja need loodusvarad? Kas need kuuluvad riigile ja riigivalitsusele ja kas siis neil on õigus otsustada nende maade ja looduvarade üle, mis väidetavalt kuuluvad põlisrahvale? Tegemist on omandiküsimusega, kelle omad nad on rahvale või riigile? Inimõigustekohus lõppkokkuvõttes otsustas, et kõik need metsataimed ja lepped seotud naftaga, neid kasutada neid maaalasi ja ressusrse, mis on maajarahva trad omand. Et riik ei võtnud, ei rakendanud piisavaid metmeid et selle rahvaga konsulteerida, ja
19151918 oli kunstiliselt viljakas ja mitmekesine. Juhtis ka Berliner Volksbühnet. Shakespeare'i ja ekspressionistlikke näidendeid lavastas Berliinis, Viinis, Salzburgis. 1920 lõi kultuurifestivali Salzburger Festspiele ja lõi veel teatreid, millest ühesse võttis tööle ka Brechti. Lõi näitekunsti- ja lavastajaseminari 1929 ülikooli juurde Viinis. 20ndatel teatriettevõtjana oma tegevuse tipus. Natsionaalsotsialistide tõttu oli sunnitud 1933 minema Austriasse. Ta kirjutas riigivalitsusele kirja ja pärandas oma materiaalse ja vaimse elutöö saksa rahvale. Külalislavastajana Londonis, Pariisis, Firenzes, Veneetsias, Hollywoodis ja mujal. 1937 kolis USA-sse. 1938 asutas seal näiteljakooli Workshop for Stage, Screen and Radio. Ta proovis üles ehitada oma ansambliteatrit, aga see ei õnnestunud. Ta ei tulnud toime ka Ameerika meelelahutustööstuse süsteemi ja praktikaga. Suri suurtes rahalistes raskustes ja kibestununa teatrist eemal.