Töönormide mittetäitmisel, kui see pole tingitud töötaja süüst, makstakse talle tasu vastavalt tööle, kuid mitte vähem tunnipalgamäärast endisel tööl. (4) Töötajale, kes on süüdi tööseisaku tekkimises, makstakse tasu töö järgi.§ 67. Töötaja ajutine üleviimine teise ettevõttesse, asutusse või muusse organisatsiooni riigivalitsemis- või kohaliku omavalitsusorgani otsusel (1) Tööandjal on õigus riigivalitsemisorgani otsuse alusel viia töötaja ajutiselt üle tööle teise ettevõttesse, asutusse või muusse organisatsiooni samas asulas või teise paikkonda loodusõnnetuse ennetamiseks, selle tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks või haiguste leviku tõkestamiseks, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks. (2) Tööandjal on käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud juhtudel kohaliku omavalitsusorgani otsuse alusel
ei ole seotud mitte ainult õiguslike ettekirjutuste pooltkehtestatud otsese keeluga. Halduslepingu sõlmimine on lubamatu ka siis, kui kas o otseselt o või õigusliku reguleerimise asjaoludest tulenevalt on nõutud teiste haldusaktide andmist. Halduslepingud võivad reguleerida nii: Koordinatsioonisuhteid reguleerivate halduslepingute poolteks on iseseisvad õigusvõimelised avaliku halduse kandjad. Näiteks leping kahe valla vahel või leping valla ja riigivalitsemisorgani vahel jne. Subordinatsioonisuhteid reguleerivate lepingute poolteks on subjektid, kes tavaliselt asuvad alluvusvahekorras, aga ka haldusekandja ja kodanik. Halduslepingu õigustühisus: kui tühine oleks sama sisuga haldusakt kui esinevad asjaolud, mis tingivad tsiviilõigusliku lepingu tühisuse (TSÜS). Õigusvastane haldusleping kuulub täitmisele, va juhtudel kui: üksikisikust lepingupool oli halduslepingu sõlmimise selle õigusvastasusest teadlik
mitte ainult õiguslike ettekirjutuste poolt kehtestatud otsese keeluga. Halduslepingu sõlmimine on lubamatu ka siis, kui kas otseselt või õigusliku reguleerimise asjaoludest tulenevalt on nõutud teiste haldusaktide andmist. Halduslepingud võivad reguleerida nii koordinatsiooni- kui ka subordinatsioonisuhteid. Koordinatsioonisuhteid reguleerivate halduslepingute poolteks on iseseisvad õigusvõimelised avaliku halduse kandjad. Näiteks leping kahe valla vahel või leping valla ja riigivalitsemisorgani vahel jne. Subordinatsioonisuhteid reguleerivate lepingute poolteks on subjektid, kes tavaliselt asuvad alluvusvahekorras, aga ka haldusekandja ja kodanik. Halduskohtu pädevusse kuuluvad Eesti õiguskorras sellistest halduslepingustest tulenevad vaidlused, mis reguleerivad üksikjuhtumeid (HKS § 3 lg. 2 p. 2). §7. Haldusaktidele esitatavad nõuded Alljärgnevalt ei leia käsitlemist presidendi seadlused ja halduse jurisdiktsioonilised aktid, mis puudutavad distsiplinaar- ja haldusvastutust
mitte ainult õiguslike ettekirjutuste poolt kehtestatud otsese keeluga. Halduslepingu sõlmimine on lubamatu ka siis, kui kas otseselt või õigusliku reguleerimise asjaoludest tulenevalt on nõutud teiste haldusaktide andmist. Halduslepingud võivad reguleerida nii koordinatsiooni- kui ka subordinatsioonisuhteid. Koordinatsioonisuhteid reguleerivate halduslepingute poolteks on iseseisvad õigusvõimelised avaliku halduse kandjad. Näiteks leping kahe valla vahel või leping valla ja riigivalitsemisorgani vahel jne. Subordinatsioonisuhteid reguleerivate lepingute poolteks on subjektid, kes tavaliselt asuvad alluvusvahekorras, aga ka haldusekandja ja kodanik. Halduskohtu pädevusse kuuluvad Eesti õiguskorras sellistest halduslepingustest tulenevad vaidlused, mis reguleerivad üksikjuhtumeid (HKS § 3 lg. 2 p. 2). §7. Haldusaktidele esitatavad nõuded Alljärgnevalt ei leia käsitlemist presidendi seadlused ja halduse jurisdiktsioonilised aktid, mis puudutavad distsiplinaar- ja haldusvastutust
annaabi.ee 
