trummimängijaid. 10. Iseloomusta India helisüsteemi. Muusika on ühehäälne, seda improviseeritakse noodikirja kasutamata. Oktaav on jaotatud 22-ks veerandtooniks ehk shruktiks (meil jaguneb oktaav 12 pooltooniks), mis on hindudele algmaterjaliks ning millest hiljem on kujundatud 7-astmelised heliread ehk põhilaadid. 11. Missugune oli Egiptuse riigis muusika (kunsti) seos religiooniga? Vanaaja Egiptuses ei olnud rangelt piiritletud riigiusundit ega müütide süsteemi. Tunnustati mitmesuguseid eri aegadest ja eri maakondadest pärinevaid uskumusi ja müüte. Pühaks peeti paljusid loomi, nagu iibist, pistrikku, kassi, šaakalit ja krokodilli. Kogu maal kummardati Apist - valge lauguga musta härga. Jumalaid kujutati inimestena, aga enamasti püha looma peaga. Igas maakonnas austati oma jumalaid, kuid suurte loodusjõudude jumalused pälvisid üldise tunnustuse. Egiptlastel oli tugev usk ka hauatagusesse ellu.
trummimängijaid. 10. Iseloomusta India helisüsteemi. Muusika on ühehäälne, seda improviseeritakse noodikirja kasutamata. Oktaav on jaotatud 22-ks veerandtooniks ehk shruktiks (meil jaguneb oktaav 12 pooltooniks), mis on hindudele algmaterjaliks ning millest hiljem on kujundatud 7-astmelised heliread ehk põhilaadid. 11. Missugune oli Egiptuse riigis muusika (kunsti) seos religiooniga? Vanaaja Egiptuses ei olnud rangelt piiritletud riigiusundit ega müütide süsteemi. Tunnustati mitmesuguseid eri aegadest ja eri maakondadest pärinevaid uskumusi ja müüte. Pühaks peeti paljusid loomi, nagu iibist, pistrikku, kassi, saakalit ja krokodilli. Kogu maal kummardati Apist - valge lauguga musta härga. Jumalaid kujutati inimestena, aga enamasti püha looma peaga. Igas maakonnas austati oma jumalaid, kuid suurte loodusjõudude jumalused pälvisid üldise tunnustuse. Egiptlastel oli tugev usk ka hauatagusesse ellu.
Pärast tema surma hakkas riik lagunema, tekkisid Saksa ja Prantsuse kuningriigid Mõisted: majordoomus- Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonnaülem nt Karl Martell. Piiskop- toomkiriku ülem, valitsesid väiksemaid piirkondi, koguduse juht, õigus õnnistada ametisse alamvaimulikke; nt piiskop Albert, 1.Rooma piiskop Peetrus. Jünger- ehk apostel e usulevitaja; Jeesuse õpilane (12). Prohvet- Jumala sõnumi edastaja. Märter- Rooma riigiusundit mittetunnistanud varakristlikud usutunnistajad, kindlalt lunastusse uskudes läksid oma usu eest surma. Paljud märtrid tunnistati hiljem pühakuteks, nt Jeesus, Paulus, Peetrus. Reliikvia- religioosse tähendusega säilmed, tavaliselt seotud religiooni seisukohalt seotud oluliste isikutega nt Jeesuse risti tükid, Jeesuse surilina, pühaku säilmed nt Püha Jacobinuse. Ristisõjad- paganate ristiusutamiseks korraldatud sõjaretked. Korraldati alates 11
7. mai Religioon (religiones, religio) 27 eKr Kultus (cultus) 475 pKr Manilus 270. aastatel pKr Gnoosis 475 pKr Monism kujutab jumalat ebaisikulisena. Juutide vastandumine antiikreligioonile polnud nii rõhutatud kui varakristlus. Seetõttu sai juudi religioon Rooma riigis vabamalt eksisteerida kui varakristlus. Religioon ei tohtinud ohustada avalikku korda ja kõlblust ega halvustada riigiusundit. Juutidel oli Rooma religioonis eristaatus: nad olid vabastatud keisrikultusest. Juudi kogukonna pagendamiseks ühest riigi otsast teise oli vaja keisri otsust. Juudi riik oli Rooma riigi algusest multikultuurne riik ja seetõttu ka multireligioosne paljude erinevate kultustega. Roomlased ei nõudnud vallutatud aladelt Rooma usu vastuvõtmist, küll aga püstitati Rooma kultuskeskused (Kapitooliumi triaad). Jumalanna Roma oli Rooma võimu personifikatsioon provintsides. Keisrikultus
annaabi.ee 
