Kuulus lause: Cogito ergo sum!-Mõtlen, järelikult olen olemas! B.Spinoza- juudi soost filosoof, kes eemaldus judaismist. Võttis nime Benediktus. Rõjutab puhast mõistust. Causa sui!-iseenda põhjuseks olema. G.W.Leibniz- Saksa Arostoteles. Leidur. 2 tüüpi tõdesid: -paratamatud tõed Juhuslikud tõed Preformism- eelformeerumine. VALGUSTUSFILOSOOFIA J.Kant- temalt tuli sõna valgustus. Voltaire- e ,,naerev filosoof". Leidis, et usk on vajalik, eeskätt moraali pärast. C. Montesquieu- riigiteoreetik. J.J.Rousseau- ,,üksildane uitaja". Pooldas vabakasvatust. G.W.F.Hegel-saksa filosoof. Saksa idealismi tähtsam esindaja. Tema teos on ,,Vaimu fenomenoloogia".
M-l jäi võimude täelikust lahutatusest puudu vaid üks samm: kohtunikke nägi ta täitevvõimu osana. Seega esitas M. esmakordselt rahva suveräänsuse ja (isegi) õigusriigi põhimõtted. [13]Tema ideed olid ajast kaugel ees; elu ajal uuriti tema peateost suhteliselt vähe. 1517.a. avaldati see uuesti, nüüd trükis. Martin Lutherit süüdistas katoliku kirik mh Marsiliuse ideede elluäratamises. [14]Jean Bodin (1529/301596) (Pr. riigiteoreetik) järgi oli kõrgeima võimu suverääniks valitseja. Sellest tulenes riigivõimu täielik tsentralism. Vastandus ideedele valitsejast kui ["esimesest kodanikust", kõrgeimast ametnikust]. [Bodini suveräänsuse kontseptsioonist oli sageli juttu Eesti EL-ga liitumise aruteludel] [15]Suveräänsusteooria rajaja, kes väitis: suverään [suvereniteet] on ühtne, jagamatu ja piiramatu; suverään annab välja seadusi ja ei allu kellelegi peale jumaliku seaduse ja
jätkuv sekkumine ja toetus õige usu ülal hoidmiseks. Luther välistas igasuguse vastuhaku valitsejatele. Ta on öelnud: "Parem on, kui valitseja teeb valesti, kui et rahvas teeb õieti." Tulemuseks oli rahvuskirikud, mida domineeris riik. Thomas Hobbes (1588-1679) Hobbesi ideed ühiskondlikust lepingust, suveräänist ja absoluutsest monarhiast ei ole omamoodi midagi uut, nendest ühekaupa oli räägitud ka varem. Kalvinistlik riigiteoreetik Johannes Althusius (1586-1638) rääkis ka riigist, mis põhineb lepingul ning selline leping inimeste vahel on piisav ning ühiskonna ja riigi rajamiseks ei ole vaja usulist autoriteeti. Robert Filmer kirjutas raamatu "Patriarh ehk monarhide loomulik õigus" ning väitis, et kuningas on jumalikku päritolu ning selletõttu tuleb kuninga käskudele vastuvaidlematult alluda. Kuninga jumaliku valitsemisõiguse viis 17. sajandi alguses haripunkti Inglise kuningas James I, kes
annaabi.ee 
