omavalitsuse osakonnas või asutuses. Ametnik on üldises tähenduses igasugune kantseleitöötaja. Kitsamalt peetakse ametniku all silmas riigiteenistuses olevat isikut. Mõiste välistab selgesõnaliselt sõjaväge, kuigi tsiviil-ametnikud töötavad "kaitseministeeriumi" peakorteris. Mõiste sisaldab alati riigi töötajaid, kas regionaal- või maakonna-, või isegi munitsipaaltöötajaid nimetatakse "riigiteenistujateks" erineb riigiti. Ühendkuningriigis näiteks ainult Crown töötajad on riigiteenistujad, maakonna või linna töötajad ei ole. Ametnikule esitatavad nõuded Ametisse võib määrata vaid Eesti Vabariigi või muu Euroopa Liidu kodanikku (ministeeriumi kantsleri ja riigisekretäri kohale tohub määrata vaid Eesti kodanikke.) Ametnikul peab olema vähemalt keskharidus ning ta peab olema täielikult teovõimeline inimene. Nõuetena on ka esitatud eesti keele valdamine. Täiendavaid
1997 astus peaminister Rosny Smarthtagasi. Parlament lükkas tagasi kaks president Prévali esitatud peaministrikandidaati. Lõpuks kinnitati detsembris 1998 peaministriks Jacques Alexis. Selle poliitilise ummiku ajal ei suutnud valitsus korraldada kohalikke ega parlamendivalimisi 1998. aasta lõpus. Jaanuari alguses 1999 saatis president Préval laiali seadusandjad, kelle ametiaeg oli lõppenud kogu Saadikutekoja ja kõik Senati liikmed peale 9 ning muutis kohalikud valitavad ametnikud riigiteenistujateks. President ja peaminister valitsesid dekreetidega ning moodustasid valitsuskabineti, mis koosnes peaaegu täielikult FL-i pooldajatest. Oli tekkinud uus poliitiline liit ESPACE (Demokraatlik Konsultatsioonigrupp), mille survel andis valitsus kolm kohta 9-liikmelises Ajutises Valimisnõukogus (Conseil Électoral Provisoire, CEP) opositsioonirühmitustele ja andis CEP-le mandaadi korraldada valimised 1999. aasta lõpul. Valimised lükkusid mitu korda edasi
keda tunti eksiõpetajate vastu võitlejana. Tema arvates võis ka eksiteel inimene muutuda pattudest vabaks ta oli paganate apostel. Paulusele omistatakse väga paljusid kirjasid. Kristlikku kogukonda kiusati taga keiser Nero (kristlased süütasid Rooma), keiser Decius. Olukord muutus keiser Constantinus Suurega kristlus muudeti lubatavaks religiooniks, levis ususallivus. 342-346 hakati mittekristlikke tavasid järjepidevalt keelustama. Aastal 416. võisid riigiteenistujateks olla ainult kristlased. Kirikul pidi olema üks õpetus apostellik usutunnistus usutakse isa, poega ja püha vaimu, u 2.-3.saj; Niakaia usutunnistus 325) 1054. aastal oli kirikulõhe: moodustusid Lääne Kirik (Katoliku), millest moodustusid ka protestantlikud kirikud ja Ida Kirik (Õigeusu/Ortodoksi) ning kaks kirikut panid üksteist vande alla, ei tunnistanud enam teineteist. Kirik jagunes: Rooma patriarhaat, Konstatinoopoli, Aleksandria, Antiookia ja Jeruusalemma patriarhaat.