Haanja valda katab Kagu-Eestile omaselt tihe teedevõrk, mis on valdavalt kruusakattega. Haanja valla territooriumil jääb liiklussagedus kõigil riiklikel ja kohalikel maanteedel alla 1000 transpordivahendi ööpäevas. Tulenevalt reljeefist ja ilmastikuoludest, ka lumerohkusest on teede hooldus Haanja vallas suhteliselt kulukas ja töömahukas. Peale Riia-Pihkva maantee, mis on põhimaantee, on teised Haanja vallas asuvad riigiteed kõrvalmaanteed. Riigimaanteed on heas seisukorras. Kohalike teede seisukord on enamasti rahuldav. Tolmuvaba kattega on Ruusmäe-Kuklase tee, Rõuge-Rebäse-Haanja tee, Rõuge-Kurgjärve-Haanja tee Haanja ja Kurgjärve vahel. Saastatus on seda suurem, mida mürarikkam on piirkond. (http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/TEEDEV6RK_YHISTRANSPORT.pdf ) 1.3.2 Elektrivarustus Elektrivarustuses on probleemiks alajaamadest kaugelasuvate väiketarbijate elektrienergiaga varustamine
Eesti baaskaart: Kaardiseeria sisaldab 103 trükitud lehte 1:50 000 mõõtkavas. Vektorinfo taustaks on trükitud satelliitpilt. Eesmärk: Toota digitaalne kaart, mis sisaldab baasilist topograafilist infot (peamised teed, veed, olulisemad kõlvikuklassid). Olla baasiks vastava mõõtkavaklassi detailsematele topograafilistele kaartidele või teemakaartidele. Saada kogemusi digitaalkaardistusest. Kaardistatud nähtused: · Riigiteed + olulisemad kohalikud teed · Vetevõrk · Raudteed · Kõrgpingeliinid · Gaasitorud · Kõlvikud (5 klassi) · Piirid 9 · Reljeef (5m lõikevahega vanadelt vene topodelt) 10
Rahastamine toimus riigikassast, samuti eraisikute annetustest ja rikaste inimeste pärandustest. Loomulikult kaasnes sellega au ja kuulsus, samuti jagati aumärke ja püstitati mälestisi. Mõõtmetelt väiksema ja kehvemate kõrvalteede ehitamise ja hooldamisega tegeles munitsipiilum. Teede ehitamine oli tähtsal kohal ja nende ehitamiseks koolitati 2 saj isegi nn teedeinsenere. Rooma teid liigitati kuuluvuse järgi alljärgnevalt: riigiteed (avalikud sõjateed ja provintsidesse viivad teed ja kohalikud ühendusteed) ja erateed (külateed ja servituudteed). Nimetuse järgi: riikliku tähtsusega, maakonnateed, kõrvalteed, vähetähtsad teed. Otstarbe järgi: peateed, provintsi sõjateed, tavalised maanteed, sillutatud sõjateed, reisiteed, jalgrajad, kanderajad, karjateed, põllupeenra rajad, loomarajad. Rooma teid ehitati ikka kahe punkti ühendamiseks ja lühemat ja kiiremat teed pidi, sellest ka eesmärgid minna läbi kas
Olla baasiks vastava mõõtkavaklassi detailsematele topograafilistele kaartidele või teemakaartidele. Saada kogemusi digitaalkaardistusest. h. Ajakava: i. 1993. a. käivitus ii. 1996. a. lõppes digitaalse andmebaasi loomine iii. 1998. a. terve Eesti kaeti trükikaardiga i. Kaardistatud nähtused: i. Riigiteed + olulisemad kohalikud teed ii. Vetevõrk iii. Raudteed iv. Kõrgpingeliinid v. Gaasitorud vi. Kõlvikud (5 klassi) vii. Piirid viii. Reljeef (5m lõikevahega vanadelt vene topodelt) j. Tootmist korraldab: Maaamet k. Tootjaks on: i. Eesti Kaardkeskus 130. Kirjeldage Eesti baaskaardi olemust ja vajalikkust. a
84. Mis on Eesti baaskaart? Projektsioon TM-Balti, ellipsoid GRS 80, tasapinnaline ristkoord süsteem TM-B!! Baaskaart sisaldab baasilist topograafilist infot pm teed, veed, olulised kõlvikuklassid. Kaart on baasiks vastava mõõtkavaklassi detailsematele topograafilistele kaartidele või teemakaartidele. Aluseks on kosmosepildid (täpsus 50m). Kaardistatud nn baasnähtused riigiteed, olulisemad kohalikud teed, vetevõrk, raudteed, kõrgepingeliinid, gaasitorud, kõlvikud 5 klassi, piirid, reljeef (5m lõikevahed, koostatud vene topodelt). Kaart on vektorkujul ja tükikaardil on ka satelliitpildi kujutis. Tootmist korraldas Maa-amet, tootjaks Eesti Kaardikeskus. Digitaalkaart 1: 50 000, trükikaart 1: 50 000!!!! Ajakava: i. 1993. a. käivitus ii. 1996. a. lõppes digitaalse andmebaasi loomine