Efektiivne energiakasutus Hoonete taaskasutamine Looduskeskkonna hoidmine Psühholoogilised lähtekohad Aisting on elementaarne meeleline lamus läbi tajuretseptorite, väljastpoolt tulev impulss Eetika- Esteetika Keskonnaeetika ja maakasutuse eetika Arhitekti eetika Kas arhitekt on tellija advokaat? Töökeskkond Mis on töökeskkond? Ettevõtlus – tööandjad ja palgatöötajad Sotsiaalsfäär – era kui riiiklik, elanikkkonna vananemine, töödtus vanaduse leevendamiseks Riigistruktuurid ja kohalik võim Kultuur Tööle jõudmine, transport Töökekskkonna uued suunad Internetiturundus – tootja või käsitöölise võimalus turustada oma kaupa vahendajata. Klišeepõhised töötegemise rollid, töökeskkond on muutumas, inimene paks kaasakohanduma, mite otsima põhjused sellest vältimiseks. Kaugtöö Töötamise viis, töötaja füüsilist kohalolektu asendab virtuaalne kohalolek Kaugtöö liigid Satelliitbürood – töökoha filiaal
3. Poliitiline sotsialiseerumine - protsess, mille kaudu inimesed omandavad oma vaated poliitilisele maailmale. 4. Poliitiline kommunikatsioon - protsess, mille kaudu informatsioon üle kantakse. 5. Seadusloome - protsess, mille kaudu riik kehtestab poliitilised otsused ja hinnangute määrangud. 6. Seaduse kasutamine - poliitiliste otsuste täitmine 7. Seaduse otsus - ebakõlade tõlgendamine ja lahendamine. Neid funktsioone täidavad väga erinevad riigistruktuurid, sageli on ühe funktsiooni täitmine paljude erinevate struktuuride töö. Riigi tegevuse ulatus Üks viis riigi iseloomustamiseks on defineerida riigi tegevuse ulatus. Peamine küsimus on see, kui suur peaks olema riigi osa ühiskonnas? Kõik nõustuvad, et see peaks mahtuma mõiste "res publica" (things for the people, asjad inimeste jaoks) alla. Seda viimast on aga üsna raske defineerida, kuna ei ole teada mis "asju" ja mis ulatuses peaks riik pakkuma.
Sootsiga Tartust, kes on teinud, äkki nüüd saab juba 10 aastat, seda tervise kooli, seal on uuringud taga, teadjad inimesed on taga ja nad innukalt levitavad ja nad saavad sellepärast levitada, et inimesed küsivad. Ja ma leian, et see on väga alt tulnud, selline kogukonnaliikumise impulss, mis on tulnud ühe grupi inimeste sügavast äratundmisest ja julgusest seda viljeleda ja niimoodi viljeleda, et see läbib kõik riigistruktuurid, kõik nõudmised, litsentsid ja kõik asjad, et ta ei lähe vastuollu riigikorraga, et ta ei ole põrandaalune liikumine, seesama, mida me soovime ka haridusega, et me oleksime aktsepteeritud, kui teistsugune võimalus. Ja see ongi kogukond. See ongi see idee, mis me räägime, et on inimesed, kes on teadlikult otsustanud nii. Nad ei vastandu ümbrusele, vaid esitavad oma ideed ja sobituvad aga mitte selliseid kompromisse tehes riigiga, mis nad peaksid valet tunnistama iseenda jaoks
majandusharude konkurentsivõimest. Ükski neist pole teiste summa, vaid oma sihtfunkt- siooniga süsteemi kujundav struktuur. Väidetakse, et piirkonnad ja majandusharud kindlustavad riigi rahvusvahelise konkurentsivõime horisontaalsed “lennutiivad”. Väidetakse, et riiki veavad demokraatia ja konkurentsivõimelise turumajanduse teedele neli institutsionaalset vedurit: valitsusasutused (riigistruktuurid koos poliitiliste parteidega); omavalitsused (koos munitsipaalstruktuuridega); eraettevõtted; kodanikeühendused (mittetulundusühingud, sihtasutused jm). Riigi konkurentsivõime sõltub paljuski poliitilisest riskist (rahvusvaheliste korporatsioonide majandustegevuse häirimine teatud poliitiliste sündmuste tekkimisel võõrustajamaal). Poliitilise riski tähtsamad tegurid on järgmised: ülekannete piirangud; 58
annaabi.ee 
