rahuperioodil. VNSV Venemaa Nõukogude Sotsialistlik vabariik alsustas ametlikult Külma sõda USAga kui 1946 aasta veebruaris mainis Stalin vajadust valmistuda uueks sõjaks lääne imperialistidega. USAs aga vormistati 18. aug 1948 ametlikult Külma sõja alustamiseks VNSVga. Hirmu tõttu tuumasõja ees otsest sõjategevust, aga vastaspoolte vahel ei toimunudki. Küll aga sekkusid mõlemad pooled üle maailma toimuvatesse riigisisestesse konfliktidesse ning need paisusid tõelisteks kriisikolleteks. Oma vahel võisteldi aga propaganda ja ideoloogiate levitamise, mõjupiirkondade laiendamisega ning võidureldvastumisega. Üldiselt loetakse Külma sõda kahe tolleaegse maailma kõige mõjuvõimsama riigi: USA ja VNSV vaheliseks sõjaks. Võidu koostati liite ja jagati toetusi peamiselt II MS tugevalt laastatud euroopas. USA teostas toetusi Marshalli
Kuulujuttude järgi käskis ta tekitada tulekahju, et saada sinna asemele ehitada palee. Kuid vallutas suure osa Suur- Britanniast. Traianus- Tema valitsusajal tabati Rooma valitsusaja haripunkt, vallutati ka Daakia ja Mesopotaamia, Rooma rahu. Perikles- Edendas Ateena laevastikku ja võimsust, tugevdas lihtrahva osalemist riigiasjades Philippos teine- Makedoonia kuningas, tugevdas riiki, püüdis end näidata kreeka sõbrana ja kaitsjana, üritas sekkuda riigisisestesse asjadesse, pidas maha Ateenaga sõja ja võitis selle, Ateena tuli Makedoonia võimu alla. Aleksander Suur- Philippos teise poeg, suur ja auväärne valitseja, vallutas paljud riigid, tema vallutused panid aluse uuele ajajärgule - hellenismiperioodile. Constantinius Suur- rajas Konstantinoopoli, legaliseeris ristiusu, jätkas ümberkorraldusi Diocletianus- Suutis lõpetada segadused Roomas ja korraldas Rooma riiki ümber
meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis kui liikmesriigid ei suuda riigi, piirkonna või kohalikul tasandil piisavalt saavutada kavandatava meetme eesmärke, kuid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu saab neid paremini saavutada liidu tasandil VAHETU KOHALDATAVUSE PÕHIMÕTE- Vahetu kohaldatavuse põhimõte tähendab, et: Aluslepingu artikkel on kohaldatav ilma igasuguse eelneva inkorporeerimiseta liikmesriigi riigisisestesse õigusaktidesse. Aluslepingu artiklil on vahetu mõju ilma edasiste rakendusmeetmeteta. Aluslepingu artikkel on tingimusteta. Aluslepingu artikli kohaldamine ei eelda diskretsiooniotsust. Aluslepingu artiklid kehtestavad õigused ja kohustused EL-i institutsioonidele, liikmesriikidele aga ka üksikisikutele füüsilistele ja juriidilistele isikutele. ÜLIMUSLIKKUSE PÕHIMÕTE- ELi õiguse ülimuslikkuse põhimõte tähendab, et: ELi õigusnormid on ülimuslikud liikmesriigi
lükata iga agressioon või invasioon oma territoriaalsetes piirides. Riigi territoriaalne puutumatus sõltub aga tema võimalustest ja poliitilisest mõjuvõimust ja on seetõttu kohati üsna hägune mõiste (nt piirivaidlused, USA „abiaktsioonid“ kolmandas maailmas). Suveräänsus on rahvusvaheliste lepingute ja rahvusvaheliste inimõigustega teatud määral piiratud. Rahvusvahelise õiguse kohaselt on isegi lubatav sõjalise jõu kasutamine välisriikide poolt riigisisestesse küsimustesse sekkumisel kui on tegemist jämeda ja süstemaatilise inimõiguste rikkumisega. (Probleemid nt lääs vs ida traditsioonid, tavad, kombed, eriti naisi puudutavad küsimused). Põhiseadus Põhiseadus on riigi põhiline riigiõiguse allikas. Tegemist on reeglite kogumiga, mis puudutab riigi ülesehitust ja riigi põhiprintsiipe, juhtimist (põhiseaduslikud organid, nende pädevus ja suhted) ning riigi ja inimese vahelisi suhteid (põhiõigused, vabadused, kohustused).
annaabi.ee 
