Ordu andis lojaalsusvande otse paavstile ning katoliku usu kaitsmine oli vastureformatsiooni efektiivseim relv. Jesuiidid oli tõhus organisatsioon, kuna tegutseb varsti kõikides Euroopa riikides kas avalikult või salaja. Paavst uuendab inkvisitsiooni Hispaania eeskujude järgi: võideldi aktiivselt ketserite vastu. Esialgu oli taotluseks kat kiriku ühtsuse taastamine. Tulemuseks arenes Saksamaa ususõdade poole. Saksamaa evangeelsed riigiseisused mood enda kaitseks Schmalkaldeni liidu (1531). Protestandid otsisid toetust Habsburgie ja paavsti vastu ning leidsid selle Prantsumaa näol. Pöördeliseks kujuneb Trento kirikukogu (1545 63), milles toimub katoliku usu põhjalik reorganiseerimine konservatiivses vaimus. Kirikukogus valmib ka vastureformatsiooni töökava, kuna saadakse aru et kat kirik on jäädavalt lõhenenud. I Schmalkaldeni sõda Lõuna- ja Kesk-Saksamaal (1546 47), mida võis
Jesuiidid olid vastureformatsiooni efektiivseim relv, oli väga tõhus organisatsioon. Piirkondades kus nad olid keelatud tegutsesid nad salaja. Paavst uuendab inkvisitsiooni Hispaania eeskujude järgi. Hakati ketserite vastu võitlema ja ka protestante käsitleti ketserite/paganatena protestantide jaoks oli paavst Antikristus. Esialgu taotluseks katoliku kiriku ühtsuse taastamine. Tulemuseks olid mitmed siserahutused ja kodusõjad. Areng Saksamaa ususõdade poole: Saksamaa evangeelsed riigiseisused moodustavad endakaitseks Schmalkaldeni liidu (1531). Otsiti toetust Habsburgi keisri ja paavsti vastu. Liitlaseks oli Prantsusmaa, kes oli Habsburgide dünastia ja paavsti vaenlane nr.1. Pöördeliseks oli Trento kirikukogu (1545-1563), mille tegevus oli katoliku usu põhjalik reorganiseerimine konservatiivses vaimus. Pandi paika vastureformatsiooni töökava (peamised tegelased Jesuiidid) ja saadi aru, et katoliku kirik on jäädavalt lõhenenud.
Garanteeris Luteri kiriku edu Põhja-Saksamaal ja Skandinaavias: Uued evangeelsed Luteri riigikirikud (Rootsis ja Taanis, 1520ndatel) - Luteri konfessiooni levitajad Saksamaal: territotiaal vürstid ja linnakodanlus (riigilinnad) Luteri kirikute alusdokument (kuni tänaseni): 1530 Augsburgi riigipäeval usutunnistus (confessio augustana), mille pani kirja Lutheri töökaaslane Philipp Melanchton ... Karl V ei kiida heaks. Saksamaa evangeelsed riigiseisused moodustasid enda kaitseks: 1531 Schmalkadeni liidu , kes otsis tuge Saksa keisri ja paavsti vastu Prantsusmaalt, kes oli habsburgdünastia vastane. Tulemusi: - Nii oli Saksamaa usuline lõhenemine tõsiasi (uued Luteri kiriku kogudused) - Algab ususõdade periood, mis kestab umbes sada aastat (kuni 1648) - Kirjaoskuse üldine levimine Põhja-Euroopa kultuuriruumis (Põhja-Saksamaal, Põhjamaades, Põhja-Baltikumis), uued kirjakeeled. - Luterlik töömoraal
annaabi.ee 
