väljaselgitamisel saadud abiga.Antud menetluse peatamise etapid on järgmised: · riigi peaprokurör võtab vastu otsuse,et menetluse võib lõpetada · menetluse lõpetamiseks peab olema kahtlustatava või süüditatava nõusolek · riigi peaprokurör väljastab määruse menetluse lõpetamiseks Antud juhul lõpetatakse kriminaalmenetlus täielikult ning mingeid sanktsioone ei järgne täielik immuniteet.Samas võimaldab kriminaalmenetluse seadustiku paragrahv 205 lg 2 riigiprokuratuuril menetlust uuendada juhul,kui isik loobub koostööst või kui ta kolme aasta jooksul paneb toime uue tahtlikult kuriteo,ükskõik millise kuriteo. Isegi kui isiku suhtes ei lõpetata eeltoodud alusel kriminaalmenetlust,on siiski võimalik talle karistuse määramisel arvestada isiku koostööd ( näiteks süüteo avastamisel aktiivne kaasaaitamine) karistust kergendava asjaoluna. Kuigi teoreetiliselt peaks leniency-programm tulenema kriminaalmenetluse seadustiku
05.2017. Käskkirja põhjendati järgmiselt: “Martin Tammiku töös esinevad järgmised puudused. Puudulikud teadmised kriminaalmenetlusest ja oma tööjaotuskava järgsest valdkonnast (sh oskamatus rakendada seadust praktikas, ülevaate puudumine juhitavatest menetlustest ja tööjaotuskava järgsest kuritegevuse liigist).” Tammik soovib käskkirja vaidlustada. Käskkiri ei ole kaalutletud ega motiveeritud. Sellest ei selgu, milles konkreetselt seisnesid puudused. Riigiprokuratuuril ei olnud alust vabastada teda teenistusest ametikohale mittevastavuse tõttu. Seega puudus käskkirjal igasugune õiguslik alus ja see otsus on täiesti valesti kaalutletud. Samuti oleks tulnud talle enne otsuse tegemist pakkuda võimalus oma vastuväidete esitamiseks. Isegi kui käskkirjal olnuks õiguslik alus, tuleb seda pidada täiesti ebaproportsionaalseks, sest Tammikult võeti ebaseaduslikult võimalus saada prokuröripensioni, mille saamise eelduseks
jätmine vmt). Olukorras, kus kannatanud vaidlustavad Riigiprokuratuuris uurimisasutuse ja prokuratuuri sellist tegevusetust, mis pole seotud menetlusnõuete rikkumisega konkreetse menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel, ei ole need etteheited KrMS §-des 228232 sätestatud korda järgides lahendatavad ning sellest johtuvalt puudub Riigiprokuratuuril alus lahendada esitatud taotlus määrusega. eeluurimiskohtuniku pädevus uurimiskaebe menetluses Eeluurimiskohtunik ei saa toimida kriminaalasja arutava kohtunikuna ja tema pädevuses ei ole kriminaalmenetluse mingite asjaolude tõendatuks tunnistamine ega kriminaalmenetluse kui terviku kulgemise põhjendatuse hindamine. 3-1-1-12-12
annaabi.ee 
