rahvuslased)maavalitsuse juhiks sai jaan raamot, hiljem pts(rahvuslased ei tohtinud omaiiklust vasakpoolsed tahtsid) *1917 moodustati ka valitsuse loal *rahvusveosad* Poliitilised parteid eestis 1917: *Eduerakond muudeti eesti demokraatlikuks erakonnaks.-tnisson(parempoolne) *eesti maarahva liit Pts(Parempoolne) Eesti terakond - vasakpoolne Eesti sotsiaaldemokraatlik hendus(vhemlased) Enamlased - kige suurem partei *1917 moodustati ka rahvusveosad. Enamlaste(bolsevike)riigipre '1917 24.okt toimus oktoobrirevolutsiooon *vim lks Eestis J.Poskalt eestimaa nukogude titevkomiteele(jaan anvelt; V.Kingsepp) *asutava kogu valimistel said enamlased 40% hltest , tnissoni ja ptsi liit kokku 29% ' OPOSITATSIOON LALALI EI SAADETUD Rahvusveosad jid alles maapev jtkas ebaseaduslikult tegevust. kpmmunismi mratlus tunnuste ja vrtuste kogumina *hiskonna ssteem mille aluseks oli harmoonia , vrdlus ja koost *pe hiskonna poole , mis letab individualismi , konkurentsi ja isekuse.
3)1918 veebruar-november Saksa okupatsioon Eestis. 4)28.11.1918 algas Vabadussda 5)02.02.1920 lppes vabadussda Tartu rahuga. Seoses veebruarirevolutsiooniga sai Eesti autonoomia Vene koosseisus. Ning 1917a 30.03 hendati ajutise valitsuse otsusel Eesti htseks rahvuskubermanguks, mida juhtis Jaak Poska. Kohalik vim lks eestlastele, eestikeelne haridus ja asjaajamine. Venemaa ajutine valitsus- >kubermagngu komissaar: a)maapev b)maavalitsus. Kui oktoobris(1917) toimus Venemaal uus riigipre, siis Eesti poliitikud ei tahtnud kuuluda riiki, mida juhivad kommunistid. Iseseisvuse eelduseks oli I MS, aeg mil Saksamaa peale tungis ning Venemaa taganes. 1918 aastal veebruari alguses olid sakslased juba Lne-Eestis ning seoses sellega loodi Eesti Pstekommintee ( K.Pts, K.Konik. J.Vilms) Koostati iseseisvusmanifest, mis loeti ette Tallinnas, mis loeti ette 1918a 24.02. Samal peval moodustati Eesti Vabariigi ajutine valitsus, mille peaministriks sai K.Pts. Kuid jrgmisel peval algas Saksa
eelisigusi. Nii kujunesid vlja mjusfrid: Venemaal Kirde-Hiinas, Inglismaal Kesk-Hiinas, Prantsusmaal Luna-Hiinas, Jaapanil Kagu-Hiinas, Saksamaal Shandongi poolsaarel. Qingi valitsuse vim nendes piirkondades nrgenes. HIINA MODERNISEERIMISE RASKE ALGUS See tekitas rahulolematust edumeelsetes ringkondades. Nuti reforme, mis oleksid Hiinat sisemiselt tugevdanud. 1898. a. nnestus reformide pooldajatel tusta 103 pevaks Pekingis vimule. Nende reformiplaanid jid aga enamikus realiseerimata. Riigipre taastas vimule vanameelsed, kes pooldasid vimalikult aeglast arengutempot. Sisepinged Hiinas aga psisid ja tugevnesid. ha rohkem poolehoidu vitis vabariigi idee, mida propageerisid radikaalsed jud, kelle eesotsas oli Sun Yatsen. 1911. a. puhkes Kesk-Hiinas Mandu-vastane lestus, mille kigus kukutati 1912. a. algul Qingi dnastia ja kuulutati vlja Hiina Vabariik. Sun Yatsen sai selle esimeseks presidendiks. Vabariik arenes vaevaliselt. Ehitati
iseisesvust. 2. Probleemid selle phiseadusega - 1) Rahvaalgatuse ja rahvahletuse vimalust kasutati vga vhe. 2) Riigipea puudumine, seadusandlik vim sai domineerida tidsaatva le. 3) Riigikogul suur vim, kontroll nende le puudus. 4) Riigipea tasakaalustav roll puudus. Esimese phiseaduse alusel oli seadusandlikuks vimuks Riigikogu mis oli 100 liikmeline, hekojalise parteiga. Tidesaatev vim oli Vabariigi Valitsuse kes, valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigipre : 12. mrtsil 1934. aastal tegid K. Pts ja J. Laidoner riigiprde. 1938. a. muudeti phiseadust, selle phiseaduse jrgi pidi vabariiki juhtima president ja riigikogu muudeti kahe kojaliseks : riigivolikogu (alamkoda) 80 saadikut kes valiti rahava poolt ning riiginukogu (lemkoda) 40 liiget. Vrreldes 1920. a. phiseadusega piirati parlamendi tegevust tugevasti. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks saigi Konstantin Pts aastal 1938. Majanduskriis : 1923. a
annaabi.ee 
