ühiskonda, mis leiab oma lõpliku teostuse klassideta kommunismis. 2. Revolutsioonilis-strateegiline: maaelanikkonnale toetuv geriljasõda operatsioonibaasiga varjatud kohas; valitsusvägede vastu väljaastuva partisaniarmee loomine. Kuubas saavutatud võidu ülehindamine ja ekslik ettekujutus, et samal moel võib forsseeritult saavutada revolutsioonilise pöörde kogu LadinaAmeerikas. 3. Riigipoliitiline: kinnistunud sotsialismi edasiarendamine puhtaks kommunismiks. Põhimõtteline vastuseis idabloki formaal-marksistlikule riigisüsteemile. Tingimusteta abi osutamine arengumaade rahvastele nende liikumisel riigi- ja ühiskonnavormi suunas, mis on üpris sarnane Hiina omaga. 4. Majanduspoliitiline: agraarse suhkrumaa Kuuba ümberkujundamine Ladina- Ameerika kõrgeltindustrialiseeritud tööstusmaaks; suurmaavalduste kui Ladina-
“ Sellest viimasest lausest lingvistlikult mõtlevad juristid järeldasid, et Manifesti peab mõistma aktina, millega esmakordselt rajati Eesti riiklik iseseisvus. Ja sellekohaselt mõnel pool tahetakse 24. veebruari mõista Eesti riigi sünnipäevana, millena teda ka praegu ametlikult mälestatakse. Selliselt järeldajatel ununeb Manifesti eelosundatud muu sisu, millega nende väide on vastuolus ja ka kogu riigipoliitiline sündmustik enne Manifesti. Päriselt tähelepanuta jääb neil aga Maanõukogu 28. novembri Otsuse ja Manifesti enese normatiivne iseloom. Ka ei suuda nad lahus hoida riigi juriidilist tekkimist riigi faktilisest sünnist ning riigi kujunemist siseõiguse mõttes riigi astumisest rahvusvahelisse käibimusse. Lõppeks unub neil ka asjaolu, et rahva iseseisvusel, eriti aga riiklikul iseseisvusel on mitu iseseisvuse astet.
Rajaneb riigi territooriumil haldusjaotusel b. Teostub demokraatlikult moodustatud esindus-ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või –algatuse teel. Eesti olustikus on KOV kogukonnaliikmete poolt(vahetult või valitud organite kaudu) kohaliku elu küsimuste seaduste alusel iseseisva lahendamisena KOV üksustes, millel on kodaniku-, koha-, ja objetilähendust tagav legitimatsioonisüsteem. 13. Kohaliku omavalitsuse funktsioonid 1) Riigipoliitiline – kohaliku elu poliitilise kujundamise demokraatlik funktsioon. KOV on pks demokraatliku valitsemisviisi põhilisi alustugesid. Riiki ja ühiskonda siduva olulise institutsioonina konkretiseerib ta üksikisiku jaoks riiki kui abstraktset moodustist. KOV on demokraatliku elukarralduse kooliks () haribv funktsioon 2) Õiguspoliitiline – vertikaalne võimude lahusus; detsentraliseeriv organisatoorne, personaalne ja funktsionaalne võimedu lahusus (õiguslik
annaabi.ee 
