II Nõukogude Liidus olid pangad riiklikud krediidiasutused. Pangasüsteemile oli omane panganduse riiklik monopol: ringlusvahendite riiklik emissioon, tsentraliseeritud krediteerimine, kommertskrediidi asendamine otsese pangakrediidiga. Valdav osa lühiajalistest krediiditehingutest oli koondatud riigi ühtsesse krediidi- ja arvelduskeskusesse - NSV Liidu Riigipanka. Eesti NSV-s oli keskseks pangaasutuseks NSV Liidu Riigipanga Eesti Vabariiklik Kontor, kes allus otseselt NSV Liidu Riigipangale. Riigipanga Kontori ülesanneteks olid: 1.analüüsida vabariigi rahakäibe seisundit, korraldada rahakäivet ja kassaplaani täitmist ning esitada selle aruandeid ja analüüse Keskpangale Moskvasse; 2.kõigi vabariigi ettevõtete, asutuste ja ühiskondlike organisatsioonide, vaatamata nende alluvusele, pangaoperatsioonide teostamine ja lühiajaliste laenude andmine. Sellega erines Eesti NSV-s töötanud Riigipanga Vabariikliku Kontori tegevus suuresti praeguse Eesti Panga tööst
võõrandati ka aktsionäride vara. Juulis vabastati ametist Eesti Panga president J. Jaakson ning määrati tema asemel presidendiks Juhan Vaabel. [4] Võõrvallutajate toel võimuleupitatud nukuvalitsus sundis Eesti Panka krediteerima okupantide tegevust Eestis kokku enam kui 40 mln. krooni suuruse intressita laenuga. Panka kohustati loovutama kogu tema valduses olnud kuld (asus Rootsis, Inglismaal ja Ühendriikides) sundmüügi korras NSVL Riigipangale. Sellest kullast õnnestus Moskval kätte saada siiski üksnes Rootsi Riigipangas olnu (u. 10 mln. krooni). NSVL Riigipanga kontole tuli kanda ka Eesti Panga välisvaluutatagavarad. Samal ajal jätkati kuni rubla kasutuselevõtuni krooniemissioone, millega kaasnes inflatsioon ja hindade tõus. [4] Pärast Eesti inkorporeerimist NSV Liitu järgnes 1940. a. oktoobris Eesti Panga reorganiseerimine NSVL Riigipanga Eesti vabariiklikuks kontoriks. Panga presidendi ametikoht kaotati ja J
inimõ-i puudutavad lepingud. Riigiõ-e norme sisaldavad ka mitmed EL lepingud, nt. anti Maastrichti lepinguga teise liikmesriigi territooriumil elavale liikmesriigi kodanikule õigus osaleda kohalikel valimistel. Kehtestati, et kui liikmesriigi kodanik asub kolmanda riigi territ-l, siis ta võib kasutada teise riigi diplomaatilise esinduse abi. Eur. Rahaliitu puudutavad lepingusätted puudutavad kõige otsesemalt PSte neid sätteid, mis annavad rahaemissiooni õiguse antud riigi riigipangale. Austria riigilepinguga, millega taastati Austria pärast II maailmasõda, käsitleti kodakondsust ja keelati taasühinemine Saks-ga. Tartu rahulepinguga reguleeriti kodakondsust. Versailles' lepinguga piirati Saksamaa suveräänsust relvastumisel,sama tehti Tokyo kapitulatsioonilepinguga. Kui rahvusvaheline leping on otsekohaldatav, peab riik oma seadusi muutma. 9
riigis selleks, et rahulolematus rahva seas sunniks AV-d tagasi astuma, võim läheks Nõukogude kätte, seal peavad juhtpos-le tõusma enamlased. Nõuti kohest sõja lõpetamist, kogu maa ühiskonnastamist. Tuleb luua kollektiivseid põllumaj ettevõtteid, mis ühiskonnastatud maad hakkaksid harima, suurte tööstusettevõtete üle tuleb sisse seada tööliskontroll, töölised ise juhiksid tootmist. Kommertspangandus tuleb likvideerida, pangasüsteem allutada ühtsele riigipangale. Kõigi Vm-d puudutavate eesmärkide kõrval püstitati ülemaailmne kommuniste puudutav eesmärk: kõik maailma kommunistlikud parteid kavatseti koondada kolmandasse kommunistlikku internatsionaali. Aprilliteesid põhjustasid esialgu arusaamatust, mittemõistmist, süüdistusi selles, et enamlikud juhid on kaugenenud Vm tegelikkusest, ehitavad üles katteta plaane, süüdistati hullumeelsuses. Mitmed Vm-l tegutsenud enamlaste juhid olid ka nende vastu
annaabi.ee 
