a c) Riigikogu liige – 4.a d) Kultuuriminister –4.a 5. Selgita referendumi ja valimiste erinevust. Referendumil vastab rahvas mingile küsimusele (nt. kas soovite, et Eesti liituks Euroopa Liiduga?), valimistel valitakse endale esindaja (nt. riigikokku või vallavolikokku liige, kes hakkab otsuseid tegema Aivi Pärisalu, Laagri Kool 6. Mis valimiskorraldus on kasutusel Eestis? Proportsionaalne valimissüsteem - vastavalt valimistulemustele saadakse ka riigiorganis kohti (nt. lihtsustatult kui riigikogu valimistel saab erakond 30 % hääletest, siis saab ka 30% kohtadest) 7. Too välja Eesti populaarseimad erakondi (parlamendi- ja valitsuserakonnad). Reformierakond, Keskerakond, IRL, Sotsiaaldemokraatlik erakond, Vabaerakond, EKRE – kõik paralamendis ehk riigikogus 8. Täida tabel. Asutus/am Vabariigi Valitsus Riigikogu President eti-isik
Sellised õigusaktid ei sisalda õigusnorme , vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikutkonkreetseks käitumiseks, mistõttu nad on oma iseloomult õiguse rakendamise aktid.nt kohtuotsus, ametisse nimetamine, autasuatamise vüi armuandmise otsused jne. 5)ja6) Normatiivakte kehtestatakse erinete riigiorganit epoolt ja iga riigiorgan omab õigusloomes teatud pädevuse, sõltuvalt selle riigiorgani kohast riigiaparaadis. Kõige kõrgemas riigiorganis kõikides riikides, kellele kuulub seadusandlik võim, on parlament, mmis kannab erinevates riikides erinevat nimetust. Seetõttu on parlamendi poolt kehtesatud aktid kõige kõrgemad aktid, st seadused. Ja kik mud õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega. Neid võetakse seadused avstu erinevate protseduuride tulemusel. (EV kuulub seadusandil võim riigikogule ja riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid). 7)Seadused kujutavad endast normatiivseid akte, aga otsused on mittenormatiivse
subjektide liigile (nt kohtuotsused). Iga riigi normatiivsed aktid moodustavad teatava hierarhilise süsteemi, mille kõige krgemaks normatiivseks aktiks on seadus Normatiivaktide süsteem, õigusakti mõiste ja liigid Normatiivakte kehtestatakse erinete riigiorganit epoolt ja iga riigiorgan omab õigusloomes teatud pädevuse, sõltuvalt selle riigiorgani kohast riigiaparaadis. Kõige kõrgemas riigiorganis kõikides riikides, kellele kuulub seadusandlik võim, on parlament, mmis kannab erinevates riikides erinevat nimetust. Seetõttu on parlamendi poolt kehtesatud aktid kõige kõrgemad aktid, st seadused. Ja kik mud õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega. Neid võetakse seadused avstu erinevate protseduuride tulemusel. (EV kuulub seadusandil võim riigikogule ja riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid). Seadused kujutavad endast normatiivseid akte, aga otsused on mittenormatiivse
subjektide liigile (nt kohtuotsused). Iga riigi normatiivsed aktid moodustavad teatava hierarhilise süsteemi, mille kõige krgemaks normatiivseks aktiks on seadus Normatiivaktide süsteem, õigusakti mõiste ja liigid Normatiivakte kehtestatakse erinete riigiorganit epoolt ja iga riigiorgan omab õigusloomes teatud pädevuse, sõltuvalt selle riigiorgani kohast riigiaparaadis. Kõige kõrgemas riigiorganis kõikides riikides, kellele kuulub seadusandlik võim, on parlament, mmis kannab erinevates riikides erinevat nimetust. Seetõttu on parlamendi poolt kehtesatud aktid kõige kõrgemad aktid, st seadused. Ja kik mud õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega. Neid võetakse seadused avstu erinevate protseduuride tulemusel. (EV kuulub seadusandil võim riigikogule ja riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid). Seadused kujutavad endast normatiivseid akte, aga otsused on mittenormatiivse
annaabi.ee 
