küsimuse või seaduseelnõu üle vahetult riigi kodanikkond. Rahvaalgatuse all mõeldakse aga rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse (enamasti seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks. 3 Rahvaküsitlus on seevastu meetod, mille abil saab riik küsida rahva käest siduva iseloomuta arvamust, et saada informatsiooni meeleolude ja seisukohtade kohta. 21. kas Eestis on rahvahääletuse tulemus riigiorganeile siduv? Jah, rahvahääletuse tulemus on riigiorganitele kohustuslik ja siduv. 22. Rahvaalgatuse sisu ja tüübid, näiteid Tavaliselt on rahvaalgatuseks vaja teatud arve kodanike allkirjastatud ettepanekut, mis esitatakse riigiorganitele (RK), kes peab kas ise küsimusega tegelema hakkama või panema tõstatatud küsimuse rahvahääletusele. Esimene neist võib tagasilükkamise korral tuua kaasa seadusandliku kogu tagasiastumise ja erakorralised valimised. Teine ehk initsieeriv
Tavapäraselt on vaja teatud arvu kodanike allkirjastatud ettepanekut, mis esitatakse riigiorganile (eelkõige parlamendile). Eestis RA võimalust ps-s ei ole. RH – toimumise otsustab RK. Rahvahääletusele võib panna põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, muu seaduseelnõu või muu riigieluküsimuse. Rahvaküsitlus – riigiorgani poolt korraldatav, kuid ainult soovituslikku iseloomu omav. PS seda võimalust ette ei näe. 17. Kas Eestis on rahvahääletuse tulemus riigiorganeile siduv? Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik. 18. Kes saab Eestis otsustada rahvahääletuse? Riigikogu 19. Riigielu küsimuse ja seaduseelnõu vahe rahvahääletusel (olemus, tagajärjed Riigikogule) Rahvahääletusel vastuvõetud seaduse kuulutab Vabariigi President viivitamatult välja. Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik. Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kuulutab Vabariigi President
Rahvahääletuse ehk referendumi korral hääletab mõne riigielu küsimuse või seaduseelnõu üle vahetult riigi kodanikkond. Rahvaalgatuse all mõeldakse aga rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse (enamasti seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks. Rahvaküsitlus on seevastu meetod, mille abil saab riik küsida rahva käest siduva iseloomuta arvamust, et saada informatsiooni meeleolude ja seisukohtade kohta. 17. Kas Eestis on rahvahääletuse tulemus riigiorganeile siduv? Jah, rahvahääletuse tulemus on riigiorganitele kohustuslik ja siduv. 18. Kes saab Eestis otsustada rahvahääletuse? 6 Rahvahääletuse seadus § 8. Rahvahääletuse algatamise õigus (1) Rahvahääletuse algatamise õigus põhiseaduse muutmiseks on: 1) vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust; 2) Vabariigi Presidendil. (2) Muu seaduse või muu riigielu küsimuse rahvahääletuse algatamise õigus on Riigikogu
Rahvahääletuse ehk referendumi korral hääletab mõne riigielu küsimuse või seaduseelnõu üle vahetult riigi kodanikkond. Rahvaalgatuse all mõeldakse aga rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse (enamasti seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks. Rahvaküsitlus on seevastu meetod, mille abil saab riik küsida rahva käest siduva iseloomuta arvamust, et saada informatsiooni meeleolude ja seisukohtade kohta. 17. Kas Eestis on rahvahääletuse tulemus riigiorganeile siduv? Jah, rahvahääletuse tulemus on riigiorganitele kohustuslik ja siduv. 6 18. Kes saab Eestis otsustada rahvahääletuse? Rahvahääletuse seadus § 8. Rahvahääletuse algatamise õigus (1) Rahvahääletuse algatamise õigus põhiseaduse muutmiseks on: 1) vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust; 2) Vabariigi Presidendil. (2) Muu seaduse või muu riigielu küsimuse rahvahääletuse algatamise õigus on Riigikogu
annaabi.ee 
