Vakuraamat talude ja nende koormiste nimistu. märgiti talupoegade võlad, koormised. Reduktsiooni ajal seati taasriigistatud mõisates sisse vakuraamatud ühtlustatud koormistega, mida mõisarentnikud oma suval suurendada ei tohtinud. Maarevisjon mõõtmine, kaardistamine, hindamine, arvele võtmine Rüütlimõis eramõisa peamine liik, mille omanikule olid ette nähtud teatud privileegid ja õigused oma alal. Kroonumõis ehk riigimõis oli riigiomandisse kuulunud mõis Pastoraat kirikuõpetaja ehk pastori elu ja ametihoone Rakmetegu teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga. Jalategu teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline Abitegu teoorjuse vorm, mille aeg ja maht sõltus mõisa jooksvate tööde vajadustest. Abitöödena tehti tavaliselt hooajatöid nagu sõnnikuvedu, külv, viljalõikus,rehepeks, heinategu, teeremont, mõisavoorid, lambapügamine
enne. Polnud sarnased juhtimised. · 3 Kuninga ajal hakkas Poola osas (Lõuna-Eestis) pihta vastureformatsioon Poola oli katoliiklik maa ja suurvaenlane Rootsi oli luterlik. · Jesuiitide ordu tegutses reformatsiooni vastu kogu Eestis (Poola ajal). Rajati tõlkide seminar ja gümnaasium. · 1600 algas uus sõda. Rootsi ja Poola polnud oma valdustega rahul. 1629 sai Rootsi Poola alad ja 1645 Taani ala. · 17. saj lõpus reduktsioon Rootsi kuninga poolt. Mõisad võeti riigiomandisse tagasi, et raha riigikassasse saada. See tekitas aadlis tugevat vastuseisu. Riigil oli nüüd raha ja tegelikult paranesid ja haridus-ja kirikuolud. · 17. sajandi lõpuaastatel oli Suur Nälg Eestis. Iga viies inimene suri. · 17. sajandil nõiaprotsessid (protestantliku kiriku juhtimisel). · Rootsi ajal ka Forseliuse seminar. · 1632 Tartu Ülikool Skytte eestpalvel. · Balti erikord: Peeter I andis pärast Põhjasõda Balti aadlikele eriõigused, et nood
Maasuhted, maakasutus ja maakorraldus Eestis. Lk 194 272) 1. Milliseid muudatusi maasuhetes tõi kaasa 23. juuli 1940 Riigikogu deklaratsioon maa kuulutamisest kogu rahva omandiks ehk maa natsionaliseerimine? Kogu maa, kaasaarvatud maavarad, metsad, järved ja jõed kuulutati kogu rahva omanduseks s.o riigi omandisse. Igale töötavale talupojale anti max 30ha kasutamiseks põllumaad, ülejäänud maa tagavarad kuulutati riigiomandisse. 2. Millised olid maasuhted Eestis Saksa okupatsiooni ajal (1941 1944)? Tühistati kõik Nõukoguaegsed seadused ning kehtestati Eesti aegsed seadused uuesti. 3. Milline oli 1944 1947. a maareformi sisu? Kõik maad kuulutati taas riigi omandisse. Maakasutus oli reformi ajal väga ebapüsiv. Maareformi käigus muudeti talude suurusi ja piire. Põhiliseks tegevuseks
5. Ta võib maksustada majanduses osalejate vahelisi tehinguid 6. Ta võib ükskõik kellele raha anda Riik ja majandus n Riigi tegevus nõuab raha, eriti modernses riigis (halduspoliitika kujundamine ja elluviimine, ühiskonna leppimuse saavutamine ja pingete tasendamine, sõjapidamine, heaoluteenuste pakkumine, õiguskorra alalhoidmine jne) n Raha saadakse maksudest või riigiomandist n Suhtumine riigiomandisse: ebatõhus paha asi (uusparempoolsed), võrdsuse ja tõhususe hea tagaja (marksistid), praktiline vajadus teatud valdkondades, nt monopolid (keskmejõud) Riik majandusosalisena n Riik omanikuna (stabiliseerija): avaliku võimu asutus-te hooned, ühiskonnale olulised ehitised (koolid, raamatukogud, muuseumid jt), süvakaitsega loodus-alad, Eestis riigimets eelarve ja vääringu tagatisena
maa ümberjagamise lubadus Maapäev aeti bolševike poolt jõuga laiali Bolševikud katkestasid Asutava Kogu valimised Arreteeriti ja saadeti Siberisse asumisele baltisakslasi Majanduses riigistasid: pangad, tööstused, hotellid, suurärid, restoranid,, valmistuti elamute natsionalisserimiseks, maa võeti riigiomandisse, üritati moodustada sotsialistlike suurmajandeid Poliitikas: demokraatia asendus enamlaste kontrolli all olevate nõukogudega, tööd alustas punakaart, seati sisse revulutsioonilised kohtud, tsensuur 31. 32. Eesti iseseisvumise ettevalmistamine ja elluviimine 33. Maapäev aeti bolševike poolt jõuga laiali
Looduskaitseosakond kooskõlastab riigimaid hõlmavate kaitse-eeskirjade ja kaitsekorralduskavade tööversioonid. Jahindusosakonna (3 töötajat) põhiülesandeks on RMK majandatava metsa jahindusliku kasutamise kavandamine ja koordineerimine ning RMK kasutuses olevate jahipiirkondade jahiulukite asurkondade otstarbeka majandamise korraldamine. Maakorraldustalituse (6 inimest) põhiülesandeks on RMK valduses olevate kinnisasjade kasutusse andmise ja käsutamise korraldamine, maa riigiomandisse vormistamiseks vajalike materjalide ettevalmistamine, riigimetsamaa katastrimõõdistamise korraldamine, maakorraldustoimingute tegemine, üld- ja detailplaneeringute ning tehnorajatiste projektide kooskõlastamine. Metsakorraldustalituse (38 töötajat) põhiülesandeks on RMK metsamajandusliku tegevuse pikaajaline kavandamine ja sellega seotud metsavarude andmete kogumine, uuendamine ja haldamine.
annaabi.ee 
