1932. aastal oli rahvahääletusel napilt läbi kukkunud üsna mõistlik eelnõu, peamiseks põhjuseks see, et rahvas ei usaldanud eelnõu esitanud «vanu» poliitilisi jõude. 1933. aasta juunis toimunud uuel hääletusel sai järgmine eelnõu juba hävitavalt lüüa, mis oli otsene umbusaldus kogu senise poliitilise juhtkonna vastu. Nüüdseks selgelt poliitiliseks jõuks kujunenud vabadussõjalased esitasid seepeale oma eelnõu, mis nägi ette veelgi autoritaarsema riigimudeli, ja alustasid aktiivset kampaaniat. Mõnedki nende nõudmised on tuttavad ka tänasele eestlasele: riigikogu peaks olema väiksem, valimisringkonnad peaksid olema ühemandaadilised (st igast ringkonnast üks esindaja), riigipea senine sõltuvus riigikogust peaks kaduma. Neid nõudmisi esitasid vabadussõjalased veendumuses, et nii õnnestuks võim, mille erakonnad enda kätte haaranud, taas rahva kätte anda. Loomulikult kaasnesid selliste
domineerib rikkusearmastus. Tunded ja mõistus on allutatud rahale. Järgmine etapp on demokraatia st puudub kontroll ja kõigi huvid on võrdsed. Liialdatakse vabadusega, mis ka purustab demokraatia. Madalaim degeneratsiooni aste on diktatuur. Liidril on kogu võim ja valitsevad madalaimad tunded v meeled. Tekib küsimus, miks peaks "ideaalne riik" üldse degenereeruma - kõik, mis kord sünnib, peab ka surema (jälle saab paralleele tõmmata elusorganismi ja tema riigimudeli vahel). Platon käsitleb oma teoses ka perekonda ning mehe ja naise suhteid puudutavat teemat. Kõige tähtsaim ja huvipakkuvaima küsimus võiks siin olla, kas mees ja naine on võrdsetel positsioonidel ühiskonnas või mitte? Platoni arvamus kohaselt peab naine peab võrdselt mehega osalema ühiskondlikus elus, kuid ta mainib siiski, et naised on füüsiliselt nõrgemad kui mehed . Ta peab naeruväärseks rääkida eraldi naiste loomusest või meeste
Ent see ei ole valitseja isikuomadustes oluline. Seega targad (= ülimalt hüvelised) naised nagu ka mehed võiksid võrdväärselt riiki juhtida. Tollast poliitilist praktikat arvestades oli seesugune mõte ennekuulmatu ja ekstravagantne. (Seetõttu on Platonit tänapäeval vahel peetud lausa esimeseks feministiks.) Ühiskonnakihtide õigused ja kohustused ning nendevahelised suhted. Ideaalriigi ülim mõõt on õiglase riigimudeli toimimisega tagada kõigi ühiskonnaliikmete õigus tõelisele vabadusele ja õnnele teadvuse vabaduse arengule ja iseenda parimale teostamisele. Platoni riigikäsitlus on holistlik, ühiskonnatervikut indiviidide ees esmaseks pidav. Eriti ilmekalt rõhutab seda võrdpilt, kus ta võrdleb ühiskonna ja õnnelikkuse vahekorda maali ja ilu vahekorraga. Nii nagu kauni maali loomiseks pole vajalik, et iga detail pildist oleks
annaabi.ee 
