,,asja" ehk raha määrtletud suhte üleloomuliku vormi. (Näide lk 95 viim. lõik) · tp kpt teooria ja ,,võltsvajadused", inimeste lepitamine kapitalistliku süsteemiga alateadlikult lepitada, tagades nii järjepidavuse. Kapitali ja tööjõu võitlus esineb süsteemist väljaspool, näiteks Kolmanda Maailma riigid Kultuuritööstus(6,7) · Kultuuritööstus peegeldab kaubafetisismi juurdumist, riigimonopolil põhineva kapitalismi tõusu. Järelikult on kultuuritööstuse eesmärgiks lahti saada ehtsatest vajadustest. Luuakse ja täidetakse võltsvajadusi. · Kõiksugused kaubad on muutunud kättesaadavaks ja saavad seepärast inimese teadvuse üle pareminivalitseda. · Kultuuritööstuse toodetud kaupade üle valitseb vaaduse nende väärtust turul realiseerida- kultuurilise toomise ühtsustamine, mida individualiseerumine varjama peaks.
· Ühtlasi tagab riigipoolne sekkumine (majandusliku konkurentsiseadused) selle protsessi stabiilsust veelgi. Riik (ametiühingud, alampalgad, elatusmiinimumi kehtestamine jne) ise keelab kapitali kumuleerumise ja koondumise kapitalistide väikse klassi kätte, mis lõppkokkuvõttes takistab proletaarse klassi ühtsuse teket vaesuse tõttu ja viib riigimonopolil põhineva kapitalismi tekkeni. Seega pole tegemist selle liberaalse majandusmudeli marksistliku käsitlusega (Locke traditsioon). · Võimalikud vastuolud tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel kanaliseeritakse teistele ühiskonna konfliktsetele tasanditele. Nt. Vastuolu ei näidata enam töölisklassi ja kapitalistide vahelise vastuoluna, vaid nt valge töötaja ja etnilise vähemuse vastuoluna
tõeliste vajaduste pähe. Nt "vabadus vahetada iga paar aasta tagant autot", kuigi auto teeniks teid veel aastaid kümme. · Ühtlasi tagab riigipoolne sekkumine (majandusliku konkurentsiseadused) selle protsessi stabiilsust veelgi. Riik (ametiühingud, alampalgad, elatusmiinimumi kehtestamine jne) ise keelab kapitali kumuleerumise ja koondumise kapitalistide väikse klassi kätte, mis lõppkokkuvõttes takistab proletaarse klassi ühtsuse teket vaesuse tõttu ja viib riigimonopolil põhineva kapitalismi tekkeni. Seega pole tegemist selle liberaalse majandusmudeli marksistliku käsitlusega (Locke traditsioon). · Võimalikud vastuolud tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel kanaliseeritakse teistele ühiskonna konfliktsetele tasanditele. Nt. Vastuolu ei näidata enam töölisklassi ja kapitalistide vahelise vastuoluna, vaid nt valge töötaja ja etnilise vähemuse vastuoluna. Seejuures on oluline, et sellise tõelist
annaabi.ee 
