(on teoretiseeritud ka óiguskaitse eravaldusse minemisest, kus igalühel vóivad olla oma seadused ja seaduste üle valvajad!) Kaupu toodetakse peamiselt kasumi saamiseks, mitte kodanike vajaduste rahuldamiseks ja kóiki kaupu jaotatakse vahetuse kaudu turul, mida juhivad pakkumise ja nóudmise seadused. Praegused, riigi poolt kehtestatud maksustamised, igasugused regulatsioonid; käsud/keelud; litsentside andmised; riigimonopolid (ka raha tootmine) jne. ainult piiravad majanduse arengut. Anarhokapitalistlikku ehk laissez faire (tólge vóiks olla - let us be -) pooldajad peavad tähtsaks inimóiguste aluseks absoluutset óigust eraomandile ja nóuavad muuhulgas täielikku óigust näiteks ka vabaks prostitutsiooni-ja narkootikumidega kauplemiseks (inimene omaenda füüsilises olekus on samasugune eraomand). Anarhokapitalismi on mitmeti kritiseeritud: Móistes täielikult hukka riigi kontrolli
Sisedirektor tegeles sisehaldus, kommunaal- ja sotsiaalküsimustega, tervishoiuga ning seaduse kodifikatsiooniga. Majandus- ja rahandusdirektor tegeles majanduse, transpordi, rahanduse, maksude ja eelarvega. Kohtudirektor valitses kohtu- ja karistusasutuste üle. Tehnikdirektor kureeris tehnika-, ehitus-, teede- ja liiklusküsimusi. Majanduspoliitika: omandisuhted, riigimonopolid, põlevkivitööstuse arendamine, põllumajandus ja müüginormid: Esialgu allutati Eesti majandus Saksamaa huvidele, kuid arvestati tõsiasjadega, et Eestist peab kunagi tulevikus saama Suur-Saksamaa osa ning seetõttu oleks rumal rakendada röövmajandust, et hiljem tagasi kõike üles ehitada. Omalt poolt okupatsioonivõimud üritasid kaasa aidata sõjapurustuste likvideerimisele. Eesti pidi varustama väegrupi "Nord" ja aitama kaasa Saksamaa tsiviilelanikkonna varustamisele
Soodla. Politsei ja omakaitse loomisel püüti võimalikult palju aluseks võtta enne Nõukogude annektsiooni Eestis kehtinud riiklike struktuure. Politsei ja Omakaitse Valitsus sai kindla organisatsioonilise struktuuri 28. oktoobriks 1941, misjärel kuulusid sellesse Poliitilise politsei inspektuur, Kriminaalpolitsei inspektuur, Eesti Omakaitse, Eesti Välipolitsei, Tuletõrje ja Piiriomakaitse. Majanduspoliitika: omandisuhted, riigimonopolid, põlevkivitööstuse arendamine, põllumajandus ja müüginormid. nõukogude poolt võõrandatud talud ja majad sõjasaagina Saksa riigi omandiks ja neid ei antud omanikele tagasi. Eestlastele olid ette nähtud väiksemad toidunormid kui saksa kodanikele. Sakslaste palgad olid kõrgemad kui eestlastel, kuigi nad tegid ühes ja samas asutuses üht ja sama tööd. Keelati ära isamaaline kirjandus. Pidevalt rõhutati, et eesti rahvas
annaabi.ee 
