786/87, kui bütsantslik elulaad hakkas Ravennas 8 ja Beneventos muutma tema maailmapilti, ning lõpuks 800/01, kui ta võttis Roomas vastu keisrikrooni. Lisaks kuningakroonidele ja võimule oskas see harukordne mees enda poole võita ka Euroopa vaimse aadli. 776. aastal ilmus Karli lähikonda õpetlane ja poeet, langobard Paulinus. Hiljem olevat Karl talle teenete eet tasunud Aquileia peapiiskoptooliga. Karli riigiministri ja õuepoeedi Angilberti osaks langesid äärmiselt diplomaatilised ülesanded. Rooma-missiooni puhuks 796. aastal soovitas Karl paavst Leo III-le saadetud kirjas teda kui manuelem nostrae familiaritatis auricularum'it (salajast ja usldusväärset nõuandjat). Juba 789. aastal oli Angilbert saanud ilmikabtina Karlilt heal järjel Centula abtkonna. Seal laskis Angilbert kolmekümnel altaril, mis olid kaunistatud 56 märtri, 34 usutunnistaja ja 14
seda mitte ainult natside territooriumil, ja erinevate gaaside katsetamine vangidel. Natside üheks juhtivaks ideoloogiks on peetud Tallinnast pärit Alfred Rosenbergi (1893- 1946), kes sõnastas partei seisukohad rassiteoorias, eluruumi hankimises ja kunstis (ta ise oli hariduselt arhitekt). Poliitikas ta suurt rolli siiski ei mänginud, tema karjääri tipuks jäi 1941 saadud okupeeritud idaalade riigiministri koht. Rosenberg ei olnud eriti edukas ka Hitleri lähikonnas, jäädes alati Hessi, Bormanni, Goebbelsi, Himmleri, Göringi jt varju. Välispoliitika Hitleri eesmärk oli eelkõige ühendada saksa rahvas ning muuta Saksamaa taas mõjuvõimsai- maks riigiks maailmas. Selleks tuli teha lõpp Versailles' süsteemile, liita Austria Saksamaaga, leida liitlasi ja saada tagasi I maailmasõjas kaotatud alad. Hitleri välisministriks kuni 1938. aastani oli Konstantin von Neurath ja 1938-1945 Joachim
pindala on 440 672 km2 ja rahvaarv 9 256 347 inimest (2009.a.). Pealinn on 1 260 700 elanikuga Stockholm. Rootsi on jagatud 21 lääniks, riigikeeleks rootsi keel ja rahaühikuks rootsi kroon. Rootsi on konstitutsioonilise monarhiaga unitaarriik, riigipeaks on piiratud võimuga kuningas või kuninganna, kellel on esindusfunktsioon. Trooni pärib kuningapaari esiklaps. Seadusandlik organ on ühekojaline parlament e. Riigipäev, mille liikmed valib 4 aastaks rahvas. Valitsusjuhi e. riigiministri kinnitab Riigipäeva esimehe ettepanekul parlament. Kehtib 1975.a. põhiseadus, mida uuendati viimati 1991.aastal. Keskmine asustustihedus on 20 in/km2. Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt ja asustustihedus väheneb põhjasuunas. Linnades elab üle 80% rahvastikust. Üle 200 000 elanikuga linnu on 3: Stockholm, Göteborg, Malmö. Ajalooline vähemusrahvus on riigi põhjaosas elavad saamid. 2004.a. oli välismaalaste hulk rahvastikust 5,3%. II MS ajal ja
annaabi.ee 
