Kord ihkas ta abielus naist, siis oma sõbra vara ning pidevalt tunnustust inimestelt, kuid seda mitte ausal viisil. Enda tahtmisi üritas ta saavutada inimesi pettes, mängides neile kallil teemal "usk", selle lõksu sattus nii mõnigi tegelane, kelle teadmised sel teemal olid puudulikud. Kõige kergem on petta inimest, kes teemat ei valda. Tänapäevalgi satuvad niiviisi paljud inimesed reklaami ohvriks, usaldades kergesti ütlusi riigimeestelt, arstidelt või lauljatelt, kes arvatavasti osalesid reklaamis raha või iseenda populaarsuse tõstmise pärast, mitte reklaamitava toote kvaliteedi tõttu. Usutakse inimest kelle nimi või töökoht midagi tähendab, selle saavutamiseks ühiskonnas on oluline hariduse saamine. Kui kord vajalikud paberid käes, mis tunnustavad haritud mõistuse eksisteerimist, võetakse tõsisemalt selle inimese argumente kuulda. Tartuffe küll polnud kõrge haridusega aga ta oli pühamees ja kes muu võis
leping). Balkani sõja iseärasuseks oli see, et ta kandis koalitsioonisõja iseloomu, ja näitab, kuivõrt ebakindel võib üks koalitsioon olla ja kuivõrt hõlpsasti koalitsiooni kuuluvad riigid, egoistlikkude huvide rahuldamise vajadusist, oma liitlasile selja võivad pöörata ja isegi relvadega omavaheliste arvete õiendamisele asuda. Koalitsioon kui niisugune on väga õrn "asi" ja selle kooshoidmine vajab riigimeestelt väga tõsist poliitilist tööd ja pikemaajalist ettevalmistust. Balkani sõda oli üheks sädemeks, mis Maailmasõja lahtipuhkemist kiirustas. Kasutatud kirjandus: http://ru.wikipedia.org Wene-Türgi sõda 1877. Eisen, Matthias Johann, 60lk.
tippsaavutusena. Usuti inimvõimetesse, hinnati isikupära ega rõhutatud enam inimese tühisust Jumala kõrval. Ideaaliks sai igakülgselt arenenud õnnelik inimene. Austus tõusis ka loominguliste isiksuste, poeetide ja kunstnike vastu. Humanistlikele veendumustele leiti tuge antiikkultuurist. Seda hakati kasutama keskaegsete arusaamade kummutamiseks. Idealiseeriti antiikinimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi. Võeti eeskuju ka Kreeka ja Rooma auahnetelt ning võimekatelt riigimeestelt. Eeskuju võeti ka antiikkunstist. Keskaja kunstnikud olid alasti inimkeha kujutamist sajandeid vältinud, Kreeka ja Rooma kunstis oli see aga rõhutatult esile toodud ning see sobis hästi humanistliku ettekujutusega inimese täiuslikkusest. Inimest püüti kujutada võimalikult loomutruult, kuid samas ka kaunilt ja täuslikult. Kunsti kaudu jõuti ka anatoomiani Leonardo da Vinci(1452-1519) lahkas keha täiusliku kujutamise nimel laipu. Kasutusele võeti ka perspektiiv. Antiikmõjud ka
annaabi.ee 
