rahvaste vabaduse eest. Ent Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel leppisid nad vaikides Balti riikide jäämisega Stalini kontrolli alla, otsekui oleks see üks elu paratamatusi. II maailmasõja ajal kaldus Suurbritannia tunnustama NSV Liidu nõuet Balti riikidele vastutasuks Moskva sõjapanuse eest. Vastavasisulise leppe sõlmimise Moskvaga hoidis ära peamiselt Ühendriikide vastuseis. Küsimus sellest, kas lääne riigimeestel, kes kujundasid aastatel 1944/45 uut maailmakorraldust, oli Balti riikide osas ka mõni teine võimalus peale Atlandi harta põhimõtete "allaneelamise", peab kuuluma pigem mõnda ajaloolisse või poliitikateaduslikku uurimusse, mitte rahvusvahelist õigust puudutavasse käsitlusse. Annekteeritud Balti riigid muutusid etturiteks Külma sõja diplomaatiliste lahingute malelaual. Lääneriigid lükkasid tagasi Stalini palve anda Leedu NSV-le lisaks ka
poliitika tugineb rahvaste sisemisele käärimisele, on igasugune julgeolek otsas." Inglise filosoof John Stuart Mill ütles, et parlamentaarne demokraatia ei toimi etnilise mitmekesisuse puhul. Ajalugu kinnitab seda väidet; erandiks on üsna väikesed riigid, kus üleriigiline patriotism on tugevam kui puhtalt etniline rahvuslus, näiteks Sveits. Demokraatia annab poliitikutele tihti paremad võimalused valituks saada kui riigimeestel. Ometi vajatakse igas riigis just riigimehi. Peamine erinevus poliitiku ja riigimehe vahel seisneb selles, et poliitikule on kõige tähtsam tema isiklik tagasivalimine, riigimees lähtub seevastu eeskätt oma maa ja järgnevate põlvkondade heaolust. Demokraatia nõrkus on ka valitute erinevad võimed ja haridustase. Kui tahad autot juhtida, nõuavad ametivõimud väljaõpet. Parlamendi liikmete ja ministrite puhul aga seda ei nõuta. Meelevaldselt
Opositsiooni tähtsamaiks keskuseks kujunes Tartu ning nn. Tartu vaimust sai autoritaarse korra vastase võitluse sümbol. Kuid demokraatiat polnud kaitseseisukorra tingimustes võimalik taastada. 7. Eesti majandus 192040. Perioodide üldiseloomustus. 1923. a majanduskriis ja selle põhjused. Suur Kriis. 7.1 Eesti majandus 1920-1940 · I maailmasõja eel olid majandussidemed Eesti ja Venemaa vahel väga tugevad · 1913-1923 kahanesid kaubandussidemed 10 korda · Eesti riigimeestel puudusid kogemused majandus- ja välispoliitikas · Vabadussõjaaegne majanduse riiklik juhtimine põhines improvisatsioonil · Sularahapuudus · Ülehinnati rahva koostöövalmidust · Ülehinnati välisriikide huvi aidata Eestit rahalaenudega · Vabadussõja kulud oli liiga suured · Eesti rahatähtede kursi järsk langus · Väga vastutustundetu laenupoliitika 7.2 Perioodide üldiseloomustus 1920-1924 asutamispalavik 1924-1929 uus majanduspoliitika
annaabi.ee 
