Inflatsiooni vastand on deflatsioon ehk hinnalangus. Tegelikult on deflatsioon majanduse tervisliku seisundi kohta väga halb uudis. Kõik hinnakõikumised puudutavad meist igaühe ostukorvi nii kaudselt kui ka otseselt. Kui küsida erinevate inimeste käest, mida nemad inflatsioonist ja deflatsioonist arvavad, siis mingit kindlat vastust me sealt ei saakski, kuna inimesed on ühiskonnas erinevatel positsioonidel, on rikkamaid ja on vaesemaid. Riigimajandusele kui tervikule on inflatsioon kasulikum, kuid seal elavatele inimestele on aga vastupidi on deflatsioon kasulikum. Selge on see, et riigile on inflatsioon kasulikum. Hinnad tõusevad ja raha väärtus langeb. Inflatsiooni poole pealt on aga halb see, kui hinnad tõusevad siis tulevad turule uued pakkujad, kes ei pruugi müüa nii kvaliteetset kaupa, kui eelnevad pakkujad seda teinud on. Nad pakuvad küll turuhinnast madalamat hinda, kuid kauba kvaliteedi suhtes on see hind liiga kallis. Tarbija
Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Kui seda küsimust küsida suure hulga erinevate inimeste käest, siis ei saaks tulla ühtset vastust. Inimeste jõukus ja positsioon ühiskonnas on erinev. Riigimajandusele oleks kasulik inflatsioon, kuid inimesele kes seal elab, deflatsioon. Selge on see, et riigile on inflatsioon kasulik. Hinnad tõusevad ja raha väärtus väheneb. Riik teenib kasu ju ka riigis olevate firmade pealt. Halb on aga see kui hinnatase tõuseb siis tuleb turule uusi pakkujaid, kes ei pruugi müüa kvaliteetset kaupa. Nad küll pakuvad turuhinnast madalamat hinda, kuid kauba kvaliteedi suhtes liiga kallist. Tarbijale ei ole inflatsioon aga kasulik
inflatsioon ja deflatsioon. Mida need mõisted tähendavad ja kumb neist on kasulikum nii meile inimestele kui ka tervele riigile? Inflatsioon on definitsiooni järgi kaupade või teenuste hinnataseme tõus, mis võib kaasa tuua nii positiivseid kui negatiivseid tagajärgi. Deflatsioon tähendab aga üldise hinnataseme langust, mis kõlab tavatarbijale hästi, kuid riigile vastupidiselt halvasti. Kindel on aga see, et inflatsioon on inimesele, kes tarbib kaupa või teenust kahjulik, aga riigimajandusele on inflatsioon kasulik. Samas võib tekkida oht, et kui inflatsioon ja deflatsioon süvenevad, võib majanduslik olukord lõppeda suurte tagajärgedega. Inflatsiooni ajal kui hinnatase tõuseb, võib see väga halvasti mõjuda inimetele ja peredele, kelle majanduslik olukord ei ole just kõige parem. Ja kui hinnatase tõuseb tuleb turule uusi ettevõtteid ja pakkujaid, kes võivad mitte müüa kvaliteetset kaupa. Palkade ja hindade pidev
tootlikkus) Haridus Naabrite suurenenud palgad Suurenenud tööjõu hulk Osalemine tööjõu pakkumises Joonis 1. Hariduse mõju riigimajandusele (autori joonis). 2 Joonisel on toodud hariduse otsesed ja kaudsed mõjud majanduskasvule. Otseste mõjudena võib käsitleda indiviidide suurenenud (piir)tootlikkust ning seeläbi ka sissetulekuid. Lisaks otsestele mõjudele on haridusel kaudseid mõjusid. Kolmas teemadering, millega hariduse rahastamise juures tuleb kokku puutuda, on rahaliste vahendite jagamise küsimus
palju välja laenanud. Vähendavad hoiuste teenustasu, et saaksid kliente juurde, kelle rahaga edasi 1 mängida. Midagi see aitas. Lõpuks jõudis hind hoiustamise eest nulli ja samuti hakatakse hoiustamise eest peale maksma. 1500 saj lõpp ja 1600 saj lagus hakkab massiliselt panku minema pankrotti. Kujunevad välja Keskpangad. Kui ei toimi finants asutused siis on see kahjulik kogu riigimajandusele. Samuti haaras valitsus ise võimu pankade üle, et stabiliseerida olukorda. Ja juhtimise saavad üle tugevamad kommertspangad, kes on selle üle elanud. Kes omakorda saavad aru, et neil ei ole mõtet kommertstegevusega tegeleda, kuna see on riskantne, et laenud ei pruugi tagasi tulla. Aga valitsus maksab neile et nemad kontrollivad teisi ja saavad veel selle eest valituselt raha. Ja lõpuks nad loobuvad ja nii tekivad Keskpangad.
Need tegevused peavad tagama organisatsiooni käsutuses olevate ressursside sellise juhtimise, mille korral eesmärgid saavutatakse kõige efektiivsemal moel. Ressurssideks on tööjõud, raha, tehnoloogiavahendid ja oskusteave. PLANEERIMINE Organisatsiooni kavandamine Oma organisatsiooni kavandades tuleks mõelda välja, kummalt poolt vaatame. Näiteks üritame aru saada, mis toimub maailma majanduses üldisemlat. Või siis liikudes oma äri suunalt ja vaadata, mida see annab riigimajandusele. Juhtimise definitsioon Juhtimise võtmesõnadeks on kindlasti need neli juba mainitud mudeli osa planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Siia juurde võiks lisada veel: · Ressurss · Tasakaal ei saa teenida lühiajaliselt suurt kasu · Organisatsiooni liikmete vajaduste rahuldamine inimesed kuuluvad organisatsioonidesse selle pärast, et nad saavad sealt kasu. Organisatsioon aitab
annaabi.ee 
