31. detsember kirjutati alla vaherahulepingule., mis jõustus 3 jaanuaril 1920 kell 10.30 Terve kuu kestnud rahukonverentsil saavutas Eesti delegatsioon nii mõndagi. Eesti kohustused Venemaa võlgadele tunnistati olematuiks, Eesti sai 15 miljonit kuldrubla, enamlased lubasid tagastada Eestis äraviidud kultuurivara ja tõotasid soodasid majanduslepinguid. Rahulepingule kirjutati alla 1920. aastal 2. veebruari esimesel tunnil. Eesti saavutas teda rahuldava riigilepingu. Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga. Alles siis oli võimalik hakata ehitama ülesse 2 aastat tagasi väljakuulutatud Eesti Vabariiki.
Kodakondsusseadus. Euroopa inimõigutse konventsiooni ratifitseerimine 1996 Meri II kord presidendiks. Laiendatud Riigikogu poolt presidendivalmiste II voor, Riigikogu saadikud ja omavalitsuste esindajad linnade, valdade volikogude esindajad. EV piirid loobuti Tartu rahulepinguaegsetest piiridest. Algselt kehtima hakkas ajutine riigipiir. Selle ümber probleemid 1996 Kallas loobus sellest nõudest, sest oluline oli saada tunnustus. Riigilepingu ratifitseerib parlament. Sinna lisati mõned punktid, mis venelastele ei meeldinud riigi järjepidavus ja viide Tartu rahule. Siiamaani lahendamata. 1997 Vähi valitsusele umbusaldus, Siimani valitsus pukki. Reformikad lahkuvad koalitsioonist, tegu vähemusvalitsusega. Viisavabadus põhjamaadega lõplikult kaotasid kehtivuse NLi passid loodi majanduse stabilisatsioonifond. 1998 alla kirjutati USA-Baltipartnerlushartale I majandukriis sellel aastakümnel 1999 III riigikogu valimised
Bulgaaria, Rumeenia ja Ungariga. Rahulepingud sõlmisid võitjariigid NSVL, Inglismaa, USA ja ka Prantsusmaa. Rahulepingut ei sõlmitud aga Saksamaa ja Austriaga, sest kummaski riigis ei olnud valitsust kellega lepingut sõlmitud mõlemad riigid olid okupeeritud võitjariikide poolt. 1949 lagunes Saksamaa kaheks Saksa Liitvabariik ja Saksa Demokraatlik Vabariik. Nende kahe riigi suhted olid väga külmad rahulepingut ei sõlmitudki. 1955 lõppes Austrias okupatsioon Viini-Austria riigilepingu sõlmimisega Austriast sai neutraalne riik. 1951 sõlmiti rahuleping Jaapaniga, kuid NSVL ei olnud selle lepinguga nõus probleeme tekitas Kurili saarte küsimus. NSVL oli saared hõivanud juba pärast sõjategevuse lõppu, mis oli rahvuslik rikkumine. 1956 lõpetas NSVLi ja Jaapanivahelise sõjaseisukorra Moskva deklaratsioon. Rahulepingud tähendasid siiski ka reparatsioone. Lääneriigid nõudsid reparatsioone väga lühikest aega (aastani 1947), aga
annaabi.ee 
