piirkonna kutseealised noored. · Soodustati rahvaspordi langevarjuhüpete levikut · Kasvas riigi sõjaline võimsus · 1932.a. maailma esimesed mehhaniseeritud korpused · 1937.a. armees 1,4 miljonit meest Välispoliitika NEP-i ajal · Rahumeelsete poliitiliste ja kaubanduslike suhete sõlmimine kõigi maadega; · Komitern, mille ülesandeks oli revolutsiooni eksport (maailmarevolutsioon) Majandus · 1927.a. riigilaenukampaaniad · inflatsioon, maksukoormuse järsk tõus · kaardisüsteem · 1928.a. taastati repressiivsed meetodid vilja kogumise (kokkuostuhind oli olnud madal) · 1928.a. industrialiseerimine · 1928.a. kollektiviseerimine · Bürokraatia kasv: rahvakomissaride arv kasvas 18-lt 41-le Industrialiseerimine (1928-) · Rahaliste vahendite "ümberpumpamine" põllumajandusest ja kergetööstusest rasketööstusse
Määratleti rahvavaenlaste hulk ühiskonnas (4.6% ehk umbes 7.4milj. inimest). Majanduses hakati massiliselt kasutama sunnitööd. Peeti näidiskohtuprotsesse selleks, et hirmutada inimesi. Hukati või saadeti maalt välja kõik Stalinile ohtlikuks muutuda võivad rivaalid. Algas ohjeldamatu Stalini isikukultus seoses tema 50. juubeliga. Industrialiseerimine tõi kaasa elanikkonna maksukoormuse kasvu. Erakorralise maksuga maksustati talupojad. Propageeriti hoogtööd ja algasid riigilaenukampaaniad. Toidukaupade hinnad tõusid ja samas rubla ostujõud vähenes. Tööstuse kogutoodangult möödus NSVL Suurbritanniast, Prantsusmaast ja Saksamaast jäädes maha vaid USA-st. Tehnoloogiline tase, tööviljakus ja toodete kvaliteet ei vastanud maailmastandartidele. 5 6 SUNDKOLLEKTIVISEERIMINE Kõige rohkem oli kollektiviseerimise vastu talupoegade jõukam kiht, mis otsustati hävitada. Kulaklikuks majapidamiseks loeti neid, kus: 1
· Suurte kulutustega ümberrelvastumisprogrammid · Toiduainete ja tööstuskaupade kaardisüsteem · Ulatuslik kohtuväline karistussüsteem · Massiline sunnitöö kasutamine majanduses Industraliseerimine Nõukogude Liidus · Tööstuse sisemine struktuur pidi muutuma tootmisvahendite tootmine pidi ületama tarbekaupade tootmise. Nõukogude Liit pidi muutuma industriaal-agraarmaaks. · Tõsteti järsult elanikkonna maksukoormat · Riigilaenukampaaniad rahvale täiendavaks maksukoormaks · 70% kerge- ja toiduainetööstuse kapitalimahust paigutati ümber rasketööstusesse · Tööstuses nähti ette indrustrialiseerimise jätkamist eesmärgiga tagada jäädavalt N. Liidu majanduslik iseseisvus ja kõrvaldada majanduslikku sõltuvusse sattumise oht kapitalistlikust maailmast. · N. Liit saavutas rahva kannatuste arvel olulise edasimineku tööstuses. Väljavedu hakkas
annaabi.ee 
