4. Kuni 20. sajandini valitsesid Hiinat keisrid. Keisrid põlvnesid keiserlikest perekondadest, mida nimetati dünastiateks. 19. sajandini hoiti Hiinat muust maailmast eraldatuna. 5. Hiina kolm suurima levikuga usundit on konfutsianism, taoism ja budism. Konfutsianism ja taoism on mõlemad Hiinas tekkinud ja peaaegu ühel ajal. Esialgu olid mõlemad filosoofilised süsteemid. Konfutsianism kujunes riigifilosoofiaks ja riigikultuseks, mille keskmes olid sotsiaalsed ja eetilised küsimused. Taoism arenes rahvausundiks, mis sisaldas palju üleloomulikuga seostuvaid tseremooniaid. Budism jõudis Hiinasse juba II sajandil mahajaana vormis. Need kolm religiooni on üksteisega põimunud sel määral, et hiinlased ei kõnele kolmest usundist, vaid kolmest dao`d õpetavast teest.
Tao ei ole jumalik jõud, vaid lihtsalt vägi, mis paneb maailma toimima nii, nagu see toimib. Konfutsianism Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika-, poliitika- ja filosoofiasüsteem. Hiina rahvausund. Hiina kolm suurima levikuga usundit on konfutsianism, taoism ja budism. Konfutsianism ja taoism on mõlemad Hiinas tekkinud ja peaaegu ühel ajal. Esialgu olid mõlemad filosoofilised süsteemid. Konfutsianism kujunes riigifilosoofiaks ja riigikultuseks, mille keskmes olid sotsiaalsed ja eetilised küsimused. Taoism arenes rahvausundiks, mis sisaldas palju üleloomulikuga seostuvaid tseremooniaid. Budism jõudis Hiinasse juba II sajandil mahajaana vormis. Need kolm religiooni on üksteisega põimunud sel määral, et hiinlased ei kõnele kolmest usundist, vaid kolmest dao`d õpetavast teest. 1. Hiinlaste iidne maailmapilt. Muinas- Hiina religioon oli polüteistlik.
.......................................................................................11 2 Sissejuhatus Hiina kolm suurima levikuga usundit on konfutsianism, taoism ja budism. Konfutsianism ja taoism on mõlemad tekkinud Hiinas ja peaaegu ühel ajal. Esialgu olid mõlemad filosoofilised süsteemid. Konfutsianism kujunes riigifilosoofiaks ja riigikultuseks, mille keskmes olid sotsiaalsed ja eetilised küsimused. Taoism arenes rahvausundiks, mis sisaldas palju üleloomulikuga seostuvaid tseremooniaid. Budism jõudis Hiinasse juba II sajandil. Need kolm religiooni on üksteisega põimunud sel määral, et hiinlased ei kõnele kolmest usundist, vaid kolmest dao`d õpetavast teest. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka hiina universalismiks. Nad on oluliselt mõjutanud isegi Hiina naabermaade religiooni ja vaimuelu
vooruslikkus alama kuulekus; isa armastus pojalik austus: vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus; mehe õiglus naise kuulekus; vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. Keskne eetika põhimõte: ära tee teistele seda, mida endale ei soovi. Nendele suhetele tugineb hiinlase maine säilitamine teiste inimeste silmis. Inimene on loomult hea, selle realiseerib õige kasvatus. Konfutsianism muutus 2. saj eKr riigikultuseks ja oli seda paari lühikese vaheajaga 1911. aastani. Konfutsianistlikud tõekspidamised määravad hiinlaste ühiskonnakorraldust ka tänapäeval. Taoism usundi rajaja oli poollegendaarne õpetlane Lao-zi, kes elas ilmselt 6. saj eKr. Tema õpetus on kirja pandud teoses ,,Daodejjing" Kulgemise väe raamat. Keskne mõiste on dao `kulg, toimimisviis, maailmakord'. Inimese dao peab taeva daoga kooskõlas. Õpetuse
toimimise: valitseja vooruslikkus – alama kuulekus; isa armastus – pojalik austus; vanema venna heatahtlikkus – noorema venna austus; mehe õiglus – naise kuulekus; vanema sõbra ustavus – noorema sõbra usaldus. Keskne eetikapõhimõte: ära tee teistele seda, mida endale ei soovi. 15. Milline usund on olnud kõige pikemat aega Hiina riigiusundiks? Konfutsianism muutus 2. saj eKr riigikultuseks ja oli seda paari lühikese vaheajaga 1911. aastani. 16. Millise loodusjõu üle valitseb Jaapani šintoismi peajumalanna Amaterasu? – päikese. 17. Kuidas kutsutakse šintoismis jumalaid üldnimetusega? – kamideks. 18. Mis on hinduismi vanimad pühad teksid? – veedad, kõige olulisem on Rigveeda. 19. Millist rahvast peetakse hinduismi rajajaks? - Umbes 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse veeda usundiks
valitseja vooruslikkus alama kuulekus isa armastus pojalik austus vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus mehe õiglus naise kuulekus vanema sõbra ustavus noore sõbra usaldus Keskne eetika põhimõte: Ära tee teisele seda, mida endale ei soovi Nendele suhetele tugineb hiinlase maine säilitamine teiste inimeste silmis. Inimene on loomult hea, selle realiseerib õige kasvatus. Konfutsianism muutus 2.saj. Ekr riigikultuseks ja oli seda paari lühikese vaheajaga 1911. aastani. Konfutsianistlikud tõekspidamised määravad hiinlaste ühiskonnakorraldust ka tänapäeval. Taoism Usundi rajaja oli poollegendaarne õpetlane Lao zi, kes elas ilmselt 6.saj ekr. Tema õpetus oli kirja pandud teoses ,,Daodejjing" - Kulgemise väe raamat. Keskne mõiste on dao 'kulg, toimimisviis, maailmakord'. Inimese dao peab olema taeva daoga kooskõlas. Õpetuse keskmes ei ole maailm,