Halvenesid suhted ka Soome ja Rootsiga ning 1930. aastate lõpuks jäi Eesti välispoliitilisse isolatsiooni. Lõpuks viis see ka Eesti taaskordse okupeerimiseni. Kultuurivaldkonnas pandi 1925. aastal alus kultuurkapitalile, mis võimaldas loovisikutel elukutselisteks hakata. Arenes teadus, mille tegemiseks loodi Eesti Teaduste Akadeemia ning mitmed seltsid nagu Õpetatud Eesti Selts ja Akadeemiline ajalooselts. Tartu Ülikool oli maailmatasemel. Avati veel mitmeid era- ja riigikoole, mis andsid haridust tehnika, riigikaitse, muusika, kunsti ja ka lavakunsti valdkondades. Toimusid pidevad haridusreformid, mis soosisid rahva üldist haridustaseme kasvu. Kirjanduses tõusis esile Siuru rühmitus. Kirjanikest ja luuletajatest said tuntuks A. H. Tammsaare, A. Gailit, H. Visnapuu ja M. Under. Kahjuks ei suudetud saada tagasi Eestist Venemaale viidud raamatukogusid, arhiive ning teadusliku ja ajaloolisega tähtsusega asju, mis küll Tartu
Soome ja Rootsiga ning 1930. aastate lõpuks jäi Eesti välispoliitilisse isolatsiooni. Lõpuks viis see ka Eesti taaskordse okupeerimiseni. Kultuurivaldkonnas pandi 1925. aastal alus kultuurkapitalile, mis võimaldas loovisikutel elukutselisteks hakata. Arenes teadus, mille tegemiseks loodi Eesti Teaduste Akadeemia ning mitmed seltsid nagu Õpetatud Eesti Selts ja Akadeemiline ajalooselts. 1. detsember 1919 avati Tartu Ülikool, mis oli maailmatasemel. Avati veel mitmeid era- ja riigikoole, mis andsid haridust tehnika, riigikaitse, muusika, kunsti ja ka lavakunsti valdkondades. Toimusid pidevad haridusreformid, mis soosisid rahva üldist haridustaseme kasvu. Kirjanduses tõusis esile Siuru rühmitus. Kirjanikest ja luuletajatest said tuntuks A. H. Tammsaare, A. Gailit, H. Visnapuu ja M. Under. Kahjuks ei suudetud saada tagasi Eestist Venemaale viidud raamatukogusid, arhiive ning teadusliku ja ajaloolisega tähtsusega asju, mis küll Tartu rahu tingimustega lubati
Selleks ajaks oli juba omavalitsuslik süsteem välja kujunenud. Peale seda sündis omariikluse idee. Snellmann soovis, et hakataks üle minema soome keelele (sest ta ei uskunud, et soomlased ise võiks oma kultuuri oluliselt edasi arendada) ja uskumatu oli see, et see hakkaski toimuma. 1862 võeti vastu määrus, et 20 aastat jooksul peab soome keeles hakkama jagama ka haridust. Suometar- soomekeelne ajakiri- seal arutati, et kui riigikoole ei muudeta soomekeelseks, siis peab rajama erakoolid! Ja nii tehtigi, esimene loodi Jyväskyläks. Sinna rajati kohe ka õpetajateseminar, sest õpetajaid ei olnud. 1880. aastatel said neist erakoolidest riiklikud koolid. 1889 aastaks oli juba sooma ja rootsi koolides sama palju õpilasi. Aga rootsikeelset elanikkonda oli ainult 13%!! Peale seda hakati Soomesse juba pigem kakskeelseks maaks, ametlikult. 20. saj alguses oli haritlaskond kolmekeelne- rootsi, soome ja ka vene
annaabi.ee 
