324 tööstushoonet. Autod, laevad ja raudteeveerem pea täielikult Venemaale viidud, kariloomade hulk järsult vähenenud. Eestlased tervitasid sakslasi vabastajatena. 55000 meest esimese hooga Omakaitsesse, politseisse või Saksa väejuhatuse poolt loodud ida- ja politseipataljonidesse. Aastail 1941-1943 oli Idarindel pidevalt u. 10000 eestlast. Eestlaste suureks pettumuseks omariiklust ei taastatud. Eesti kuulutati Baltimaid ja Valgevenet hõlmanud riigikomissariaati Ostland’i kuuluvaks kindralkomissariaadiks eesotsas kindralkomissar Karl Sigismund Litzmanniga. Oma plaane maskeerisid natsid hästikorraldatud poliitilise ja kultuuripropagandaga. Silmapetteks loodi kindralkomissari kõrvale väga piiratud volitustega Eesti Omavalitsus eesotsas ühe endise vapside juhi Hjalmar Mäega. Kogu Saksa okupatsiooni ajal hukati kuni 7000 EV kodanikku, neist eestlasi u. 5000. Eestisse rajatud koonduslaagreis hukati lisaks kümneid tuhandeid sõjavange
otsuste najal. Nende kahe vahel püüdsid paljud ametkonnad oma mõjuvõimu maksma panna, olenemata, kas neil selleks formaalselt voli oli või mitte. Sellega kaasnes üksikküsimuste dubleeriv ja vastuoluline reguleerimine. Kindlapiirilise okupatsioonipoliitika puudumine ja ametkondlik konkurents võimaldasid kohapealsetel võimuesindajatel suhteliselt ulatuslikku oma poliitika ajamist, mis viis suurte erinevusteni sarnase okupatsioonivõimuga riikides (näiteks Ostlandi riigikomissariaati kuulunud Eesti, Läti ja Leedu). Eestis astus 1941 suvel ja sügisel järk-järgult tegevusse saksa okupatsioonivõimu aparaat, mis moodustus kolmest osast: Nõukogude võimuorganite kokkuvarisemisel rahvaalgatuslikult Eesti Vabariigi seaduste alusel tegevuse taastanud kohalikud omavalitsused (valla- ja maa- ning linnavalitsused, politsei funktsioone täitev Omakaitse), mille tegevust Saksa sõjaväevõimud soosisid.
8. august – 4. Punaväelaste pommitusretked Saaremaalt Berliini kohale. september 28. august Sakslased vallutasid Tallinna. 8. september – 3. Sõjategevus Lääne-Eesti saartel. detsember 15. Armeegrupi Nord tagalaülem kindral Franz von Roques andis käsu moodustada september Eesti Omavalitsus. Selle okupatsiooniorgani etteotsa sai Hjalmar Mäe. Hitleri käsu kohaselt läks Eesti armeegrupi Nord tagalaülema haldusest 5. detsember riigikomissariaati Ostland; Eesti kindralkomissariks määrati SA Obergruppenführer Karl-Siegmund Litzmann. 1942 Algas õppetöö gümnaasiumides, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Riiklikus jaanuar Ülikoolis (esialgu avati arsti-, loomaarsti- ja põllumajandusteaduskond). 2. veebruar Saksa keel kuulutati kõigis okupeeritud idapiirkondades riigikeeleks. Jaroslavli linnas loodi Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid, kuhu koondati ligi 300 22. veebruar
annaabi.ee 
