mingeid firmade või eraisikute vahelisi tülisid . Seega peaksin olema esimeseastme kohtu, selle all pean silmas just maakohtu, ametnik. Ma arvan, et ei pürgikski sealt kõrgemale, kuigi iga inimese olemuses on saavutada üha rohkemat. Ideekohaselt saavad ju need kohtunikud, kes firmade vahelisi tülisid lahendavad rohkem raha, eriti veel mõnda suurt firmat kaitstes. Sellepärast ei näe ma erilist mõtet kõrgemale pürgida, ehk siis teiseastme kohtunikuks või riigikohtunikuks. Ainus asi, mis mind selle ameti juures võlub olekski kõrge palk , kuigi ma arvan et saaksin isegi kohtunikuna hästi hakkama. Seda sellepärast, et praegu on mulle mulje jäänud, et selleks, et kohtunikuks saada tuleb kõvasti vaeva näha ja pingutada, ning see valdkond ei paku mulle eriti huvi ka.
välismaa äriühingu filiaali juhataja pankrotihaldur pankrotitoimkonna liige kinnisasja sundvalitseja vaidlevate poolte valitud vahekohtunik Maa- ja halduskohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on läbinud kohtuniku ettevalmistusteenistuse (või on sellest vabastatud) ja on sooritanud kohtunikueksami ning ringkonnakohtunikuks võib nimetada kogenud ja tunnustatud juristi, kes on sooritanud kohtunikueksami (või on sellest vabastatud). Riigikohtunikuks kogenud ja tunnusatud juristi (kohtunikuemsamit sooritamata) (Kiris 2009). Kohtunikueksam koosneb kahest osast: kirjalikust ja suulisest. Kirjalik osa seisneb kohtulahendite koostamises etteantud kohtuasja materjalide põhjal, seejuures on lubatud kasutada kõiki õigusakte ning kohtulahendite avalikuks kasutamiseks mõeldud andmebaase. Kohtunikueksami suulises osas vastavad kohtuniku kohale kandideerijad küsimustele
Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega tema sõltumatust õigusemõistmisel. Maa- ja halduskohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on läbinud kohtuniku ettevalmistusteenistuse (või on sellest vabastatud) ja on sooritanud kohtunikueksami. Ringkonnakohtunikuks võib nimetada kogenud ja tunnustatud juristi, kes on sooritanud kohtunikueksami (või on sellest vabastatud), riigikohtunikuks aga kogenud ja tunnustatud juristi (kohtunikueksamit sooritamata). Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel. Oluline on kohtunikuks kandideerija isikuomaduste sobivuse kindlakstegemine kandidaadiga vestluse teel, samuti võib kohtunikueksamikomisjon arvestada ka muid kohtuniku ülesannete täitmiseks olulisi andmeid, teha järelpärimisi ja küsida kandidaadi ettevalmistusteenistust juhendanud kohtuniku arvamust.
keelt väga heal tasemel (lisaks palju keelde: ei tohi olla süüdimõistetud jne) Kohtunikuks nimetatakse eluaegsetena (§147) Kohtunikuks saamine: - I astme tingimus: kohtunikuks saamiseks vajalik läbida ettevalmistusteenistus (teine võimalus on Riigikohtu nõuniku kaudu kohtunikuks saada) - II astme tingimus: kogenud ja tunnustatud jurist ja läbinud kohtuniku eksami - Riigikohtunikuks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist Kohtunike ametissenimetamine §150 Kolmeastmeline kohtusüsteem koosneb (§148+149): - Maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest (4 maakohust: Harju, Viru, Pärnu ja Tartu maakohus; ühes piirkonnas võib olla mitu kohtumaja, nt Tartu maakohtul: Tartus, Jõgeval, Põlvas jne) Maakohtud ei mõista ainult õigust, vaid omavad ka avaliku registri funktsiooni (olemas kinnistusosakond (eraelu)
annaabi.ee 
