9. Miks oli raharent talupojale kasulik? Miks mõisnikule? · Miks talupojale?: · Talupoeg - aeg kodus tööd teha, ei pidanud mõisas enam tööd tegema. · Miks mõisnikule?: · mõisnik - sai sularaha ja endale kraami kokku osta, nõud ja söök, jook,rikkalik elu ja mööbel - sai oma head elu elada. 10. Mis olid kõige olulisemad muutused eesti talurahva elus 19. sajandi jooksul? · Talupojad said piiratud liikumisvabaduse ja vabadeks riigikodanikeks - pärisorjus kadus · kartulikasvatus - tänu sellele kadus näljahäda. · talude välisilme muutus paremaks - aknad, katus jne. elamisolud seega paranesid. 11. Mõisted: · pärisorjus - inimene sünnib orjana(oma vanemate järgi). · teorent ja raharent - maks mida maksti mõisnikule. · pärisperemees - talu omanik, ei pea mõisale midagi maksma. · magasivili - valla vilja tagavara rasketeks päevadeks. · vabadik e. saunik e
armastus ja truudus olema. Võimaluse korral reaalelus kokku saada oma perega ja koos veeta 1-2 päeva, näidata ühiskonnale, et kõik eluaegsed ei ole nii ohtlikud, nad on piisavalt kaua kinni istunud, et oma elust järeldusi teha, sest igat inimest tuleb võtta individuaalselt ja anda lootust neile, kes seda väärivad. Kinnipeetav on arvestanud, et peale 20 aastat on ta natuke peale 50 aastat vana ja on võimalus vabaneda. Vangi soov on, et tema lapsed kasvaksid õiguskuulekateks riigikodanikeks. Samad unistused, mis igal lapsevanemal. Lapsed käiksid ujumas, muusikakoolis. Tema soov oli viibida teise lapse sünni juures, kuid viimasel hetkel see luba tühistati. Ta tahab näidata ühiskonnale, et eluaegsed kinnipeetavad ei ole nii ohtlikud. (Tegeleb legaalse äriga, millega toetab materiaalselt oma peret.) Kinnipeetavat toetab suur kogukond, sellepärast ongi sellel lool positiivne kuvand. Tähtis on tugeva pere olmasolu igas olukorras
390 tungisid keltide või gallid sisse. Lõid Allia lahingus Rooma sõjaväe puruks. Sissetund pidurdus. 340- 265 hakkas peale suur laienemine. Pea sajandiga vallutas kogu Itaalia Rooma põhilised vastased olid samniidid, kes olid Itaalia lõunaosas. 340a toimus ka viimane suur latiinide ülestõus roomlaste vastu. Selle mahasurumine muutus välina kodakondsuspoliitikat, st nüüd hakati lepinguid sõlmima iga liitlasega eraldi. Latiinidele anti ka rooma kodakondsust, et integreerida latiine riigikodanikeks. Sammiidi sõdade ajal oli veel üks muutus. Varem oli hopliidi faalanksi taktika, aga mägistel aladel kujundasid nad välja oma manipulaarse lahingurivi, kus olid väikesemad sõjaväeosad. Ehk kujunes uus liitlaspoliitika ja lahingutaktika. Jäid alles veel Lõuna-Itaalia Kreeka linnad. Suurim oli Tarentum (Taras). Seal 280
füüreri asetäitja ja Riigi justiitsministriga kooskõlastades. §7 Seadus astub jõusse järgmisel päeval pärast väljakuulutamist, § 3 siiski alles 1. jaanuaril 1936. Riigikodaniku seaduse esimene rakendusmäärus, antud 14. novembril 1935 15. septembril 1935 antud Riigikodaniku seaduse § 3 alusel määratakse järgnevalt: §1 1. Riigikodaniku tõendi kohta kehtivate täiendavate eeskirjade kehtestamiseni loetakse esialgu riigikodanikeks saksa verd või sakslastega veresuguluses kodanikud, kellel Riigikodaniku seaduse jõustamise ajal oli Riigipäeva valimise õigus või kellele Riigi siseminister kooskõlastatuna füüreri asetäitjaga on annetanud ajutised riigikodaniku õigused. 2. Riigi siseminister kooskõlastatult füüreri asetäitjaga võib ajutised riigikodaniku õigused ära võtta. §2 1. § 1 kehtib ka juudi segavereliste kodanike kohta. 2
annaabi.ee 
