Võim: ? Kultuur: ? TV 7/9 Liberalism 17. Sajand Ühiskondlikud muutused: Kodanikud oleksid seaduste ees võrdsed. Võim: Monarhia, rahva valitud valitseja, võimude lahususe teoorial vabariik. Kirik: Usuvabadus, kiriku lahutamine riigist. Rahvas: Sõnavabadus, koosoleku-, trüki-, ühinemis- ja usuvabadus. TV 1/10 Austria-Preisimaa sõda 1866 Austria: Ei soovinud, et Saksa riigid ühineks Preisimaa võimuga. Preisimaa: Preisimaa tahtis luua ühise riigi Saksa riigikestega. Võitis Preisimaa. Saksa-Prantsusmaa sõda 1870-1871 Saksamaa: Sõda Prantsusmaaga ei saa peatada. Prantsusmaa: Tahtsid Saksa alade ühinemist takistada. Võitis Saksamaa. TV 5/11 "Raua ja vere poliitika" tähendab poliitiliste eesmärkide saavutamiseks sõjaliste vahendite kasutamist vajaduse korral. Otto von Bismarck (lk 22) Preisimaa uus tõus sai alguse 1860. aastate algul, kui Preisi valitsusjuhiks sai Otto von Bismarck. Bismarck oli läbi ja lõhki Preisi patrioot
Võim: ? Kultuur: ? TV 7/9 Liberalism – 17. Sajand Ühiskondlikud muutused: Kodanikud oleksid seaduste ees võrdsed. Võim: Monarhia, rahva valitud valitseja, võimude lahususe teoorial vabariik. Kirik: Usuvabadus, kiriku lahutamine riigist. Rahvas: Sõnavabadus, koosoleku-, trüki-, ühinemis- ja usuvabadus. TV 1/10 Austria-Preisimaa sõda 1866 Austria: Ei soovinud, et Saksa riigid ühineks Preisimaa võimuga. Preisimaa: Preisimaa tahtis luua ühise riigi Saksa riigikestega. Võitis Preisimaa. Saksa-Prantsusmaa sõda 1870-1871 Saksamaa: Sõda Prantsusmaaga ei saa peatada. Prantsusmaa: Tahtsid Saksa alade ühinemist takistada. Võitis Saksamaa. TV 5/11 “Raua ja vere poliitika” tähendab poliitiliste eesmärkide saavutamiseks sõjaliste vahendite kasutamist vajaduse korral. Otto von Bismarck (lk 22) Preisimaa uus tõus sai alguse 1860. aastate algul, kui Preisi valitsusjuhiks sai Otto von Bismarck. Bismarck oli läbi ja lõhki Preisi patrioot
S võib Õest olla väga kaugel, siiski on rõhk Sel. S on kõrgema võimu käsk. Hugo Grotius: loodusÕ tuleb vabastada teoloogilisest Õest, Õ on inimese mõistuse väljendus. Rahvusvaheline Õ seob kõiki inimesi. II. 2.8. Inglismaa Õriik Filosoofiline käsitlus, mis loodi Inglismaal 16.sajandil, seoses konstitutsioonilise riigi tekkega. Taoline riik loetakse ainukeseks Õe loojaks ja tagajaks. Vastandiks sellele oli absolutism kontinendil oma vürstlike riigikestega. Inglismaa Õ arenes iseseisvalt ja omapäraselt, pidades silmas rooma ja kanoonilise Õe tarkusi kuid ei lasknud neil enese üle valitseda, nagu see toimus kontinendil. 1688.a. revolutsiooniga Inglismaal oli suverääniks saanud parlament, sellega oli loodud institutsioon, milles oli võimalik evolutsiooniliselt ellu viia uusi ideid ja poliitilisi nõudmisi. II. 2.9. Õ kui käsk 17 saj- selline radikaalne positivistlik Õfilosoofia, mis tunnistab ainukese Õallikana suverääni tahet. See on
37 peamiseks ohustajaks pole enam Habsburgid, vaid Prantsusmaa. Olukord alarmeeris ka Hispaaniat, kes oli mures oma Madalmaade provintside pärast. Augustis 1673 sõlmiti Haagis liit Hollandi, Austria ja Hispaania vahel – Prantsusmaa vastu tekkis arvestatav koalitsioon ning selline mall toimis ka kõigis edaspidistes sõdades, mida Louis XIV pidas. 1673 alustas Austria ühes paljude teiste Saksa riigikestega sõjategevust Prantsusmaa vastu. Samuti aktiviseerusid Hollandi ja Hispaania väed Madalmaades – seega olid Hollandit asunud toetama Habsburgide mõlemad harud. Inglismaa loobus sõjast ja sõlmis Hollandiga 1674 separaatrahu (II Westminsteri rahu) – parlament sundis Charles II selleks. Sellest ajast hakkasid Inglise-Prantsuse suhted halvenema (inglasi häiris tugeva Prantsuse laevastiku loomine Louis’ ajal). Louis oli sunnitud nentima: ‘minu liitlastest on saanud minu vaenlased
annaabi.ee 
